pühapäev, november 16

Pidu läbi

Ja tunnen kohe, et on tahtmine põnnidega olla. Agur on viimase nädala nendega kodus veetnud, Kaisu taas tiba tõbine. Mina aga olen teinud tööd käinud koolitusel ning lõpuks ka Kosmikute kontserdil. Kõik on olnud ilus ja vahva. Ent nii tahaks ka põnnidega aega veeta nende viimastesse moemängudesse süüvida, et saaks huviga ja sobivalt kaasa mängida. A ju jõuab, täna sain natuke juba harjuda taas nendega koosolemise tunnet, ehkki Kaiss leidis sõber Lii taas, kellega väljas metsavenid (õdesid) mängida. Karlutt aga on nagu ikka vana unekott, kelle kõrval võib pool päeva internetiseeruda.

Ent Sille külastamisest reede õhtul oli nii palju kasu, et koristamissoov oli mega, ja hommikuga saigi korter üsna uue ilme (loe puhtaks). Kui põnnid jõudsid kodumaile, oli nagu ikka esialgu kohanemine ja kui mänguks läheb, siis tuntakse suurt puudust issist, kes mängudesse hooga sisse elab ja mõningaid tähtsaid (multifilmi) nimesid teab õigel hetkel nimetada. A pole ullu, kui suudan selgeks teha, et mida ei saa, seda ei saa, ehkki ma muidugi mõistan, et issivajadus suur, siis lepitakse ka minu püüdlike mängudega, või mis veelgi põnevam - mängitakse omavahel.

Aga mitte kurtma ei tulnud ma täna siia :) Tegelt on huvitav, et Kaarel näeb väga erinevates asjades laevu, minu jalgades teki all või uksepiida lohus (korstnaga laeva kusjuures). Kaisu aga on printsessi etapist jõudnud kangelase etappi, mis veel hetkiti vaheldub siiski mõne kauni ja sureva-oigava printsessiga. Kaisu usaldas täna mulle, et suureks saades hakkab ta metsaõeks ... või -vennaks, aga igatahes võitleb ta tibladega, kes tahavad meid ära tappa. Selle valiku kinnituseks on ka mitu metsavennalalu, mida ta aegajalt mõnuga ümiseb.

Aga et miks mitte ema mängida, no eks ikka sellepärast nagu ma kuulsin Kaisut kodu mängivale Kaarlile seletavat, et tema ei taha ema olla, sest ema peab olema kuri ja kogu aeg õpetama :O et vot siis millega ma siin vabal ajal tegelen lastele eeskuju andes.

Tänane õhtu lõppes aga mõningase viivitusega, sest ma ei raatsinud põnnide usinat kindapesukampaaniat katkestada, olid teised väga hoos ja seebitasid-hõõrusid-leotasid hoolega. Lasin siis lõpuks neil endil kindad ka kuivama viia et töö saaks lõpetatud ning siis tavapärane kiire pesu ja voodi. Täpiline kaarel kreemiseks ja peale doktor Doolittlet palus Kaisu, et ma ta magama võluksin :) täitsin ta palve peale väikest loitsudemeenutust :) Kodus on lihtsalt hea...

2 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

Palun räägi mulle üksikema olemise raskemast ja mustemast poolest...
Sind lugedes tekib võitmatu soov olla üksikema ja mitte võidelda uue kooselu sobitamise raskustega.
Alice

Morgie ütles ...

mjah. omast kogemusest võin ka mina öelda et parem ilma kui sitalt saadud.
aga Karukäpa üksielamisest saab siitsamast blogist lugeda, varasemast.

rangelt võttes ei saa sellist elu üksikemaolemiseks lugeda, kuivõrd isa on ju lastel olemas ja vahel aitab ka kui vaja.