Ma olen olnud optimistlik, olen ju? Ma olen olnud pragmaatiline, küllaltki. Vahel püüan midagi muuta oma sõnadega, aga enamasti ei küündi mu sõnad mõtete tasemele ja ehk pole ka mõtted siis nii kõrgelennulised. Igatahes loen vahest mõnda blogi ja hirmus kurb on, ja see on meeletult ilusti öeldud seal. Ehkki ma ei tea, kas tegelikult ongi niii kurb. Tänasel õhtul olen eriti aldis kurbusele, kuigi päev oli tegus, selline rahvavaene tavaline helbepäev, ent siiski tegus. Aga uued otsused ootavad tegemist ja uued põrkumised tundmatute maailmadega. Ma tahan teistele vaid head, aga ma ei tea, mis on kellegi jaoks hea. Ja ikka juhtub, et teiste jaoks rahulolu on minule piin. Ma ei olegi ammu nutnud...
(ja ma tõesti ei tea, kas kellelegi selle päevakirje lugemine mingit selgust minust või meie elust annab. Kui siis ehk vaid seda, et kõigest teadmisest ja tegemisest hoolimata vajan ma ka puhastavat soolast vett näol)
neljapäev, mai 24
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
4 kommentaari:
Vahel on hea kurb olla ja vahel lausa tuleb kurvastada. Mis elu see on, kui iga päev on nagu roosamanna? Ikka on ju vaja higi, verd ja pisaraid... Valusad üleelamised õpetavad hindama just selliseid vaikseid tüüneid argiseid päevi, iseendaga olemist ja selle kõige nautimist, mis käes.
Pai ja kalli!
üritame ka kurbust võtta ratsionaalselt ;) aga kahjuks jah olen ma veel nii primitiivne, et õppimiseks, kasvamiseks ja muutumiseks vajan kurbust. a hea, et mustast august välja ronides mõni pehme pai ootab :)
Tre,
meie ju tegelt ei valice oma m6tteid & tundeid. Qrbus tuleb, q r66m on v2sinud. Ega luba ennast yleliigsex tunnistada. Ise olen 6ppinud neidki hetki vajaliqx pidama, elu yle tuleb igakylgselt j2rele m6elda. Mul on aastaid olnud ka depressiooni-haigus kallal, mida ravisime keemiaga, & 2ra l2x. V6rreldes sellega on tavaline qrbus & 6nnetusetunne nagu kerge vihmapilveke. Aga see h6ljub 6ige pea minema j2lle.
Postita kommentaar