Jussikese päev väljas

Täna veetsime taas pea terve päevakese väljas ning minu peamine mõte seal oli, kuidas oma kergelt nohuseid ja kähisevaid lapsukesi normaalse temperatuuri juures hoida. Võiks öelda, et enamus ajast oli ilm siiski kavalam ning pärast pikka katsetamist otsustasin, et parem veidi jahedam kui et veidi higisem. Et lastel ka sõbrad väljas olid, siis tegime aiamaapikniku lõunaks ning viisime välja hulgemini palle ja toruga telgi.

Kaarel oli väike askeldis, tahtis kõike ja jõudis kõike. Mängis andunud tüdrukfännidega palli ja tagaajamist. Rometi pedaalidega traktor oli vääga hea põristamiseks ja meeletuks roolimiseks. Kaisu abistas muude tähtsate toimetuste hulgas koos sõbra Rometiga naabripoissi traktorisõidus, ja seda umbes 10 pikka tiiru.

Koduses õhkkonnas on Kaisuka suur uus hobi (idee pärit muumi multikast) soojade sokkide ja kampsunite kudumine. Istub ja liigutab vardaid omaette pikalt pikalt. Muidugi oleks eriti tore kui kudum seejuures ka pikemaks veniks, aga pole hullu ka nii.

Peale Kaarli õhtust uinakut ja Kaisuka magamapanemist asjatasime Lutikaga voodil kella kümneni. Oli teine nii vaimustunud kukerpallitamisest ja mähkudelt jänku pildi otsimiselt. Vahelduseks panime ka kuivi mähkusid pähe, sest kõik mis seljas käib, käin enamasti ju peas või kaelas :P

Ja seal voodis mütates jõudsin arusaamale, et korra emmena olen Kaisukaga möllamise liiga tahaplaanile jätnud. Suured möllutuurid on meil tavalisel vanaema juures õhtuti madratsitel hullates. Sest on igapäevaseks saanud jorinad teemal: ei jaksa. Võibolla tõesti laps ei jõua olla nii "suur" ja tahab väike sülesvedeleja olla. Kuigi suureks saamise teemal oleme mitmeid vestlusi pidanud, a´la kas ma juba olen küllalt suur? ja kas ma lähen juba kooli? ja kas ma olen juba suurem kui Ines? Ühel hommikul kui Lutikas tudis, saime kohe pikalt sellest rääkida, et kui suur on suur ja kas peab olema suur ja lõpuks jõudsime koolis õpetatavate ainete tutvustuseni välja :)

Nii et siit väljakutse üksikemale - jagada oma tähelepanu, hoolivust ja aega rohkem esiklapse huve arvestavalt. Ja tegelikult on vaja tedagi näha väikse ja mängulustilisena, mitte ainult vanema õena. Ja muidugi olen seda varemgi otsustanud, aga tulemus ei ole siiski veel küllalt hea. Loodetavasti on kirja panemine ja veel mõned reaalsed meelespead abiks.

Ja sõna "emme" tähendus pisilaste keeles on täpsemini öeldes: "Tulge ja aidake, sest ma tahan midagi" ja see mida tahetakse võib vabalt olla issi :)Nii tulebki, et öeldes emme mõeldakse issit. Kaarel proovis eile kohusetundlikult ka "issi" ära õppida, kodakondsusameti ukse taga issit oodates. Mis tuletabki meelde, et eilne päev möödus pildistajale mineku tähe all (passide tarbeks) ning me saime lõpuks tehtud ka kauaplaanitud perepildi, mis nüüd muidugi on juba "liba"pere pilt. Ja õhtuse tai ji asemel toimus hoopis shin do võimlemine. See oli huvitav, sest avastasin mitmeid lihaseid, mille olemasolust ja millega tegelemisest mul polnud aimugi. Selle eripära on, et põhikomponendid on venitus ja massaaž ning iga harjutuse järgi lõõgastumine. Harjutuste üheks komponendiks on ka hingamine. Ma muidugi väga targaks ühe korraga ei saanud, aga tundus vägagi ahvatleva ajaveetmisviisina.