teisipäev, jaanuar 30

Oh jah, olime siin siis jah kõhutõves ja kaks ühel ajal oksendavat last on tõesti veits liig ühele emale, aga juhuse tahtel olid ka mu vanemad siin, ning kõik lõppes õnnelikult. Agur tuli ja jäi ka üheks ööseks, aga siis oli juba rahunemise öö. Tänud juhusele ja vanematele ;)

Esmaspäeval trenni ei saanud, Agur ei saanud kaua oma kodust eemal olla, nii et pidin ise, ilma puuasendi ja wormita, oma emotsioonid kontrolli alla saama. Üllataval kombel see ka õnnestus. Abiks oli muidugi raamat, kus räägiti mida kõike peaks ikka tegema, kui tahad, et su armastus püsiks ja areneks. Tõeline kasulik käsiraamat suhte hoidjale, minule aga andis rahu - malet ei mängita üksinda.

Ja kõik, ja kõik, ja kõik. Nüüd ootan, mida elu mulle võiks tuua, ja ootuse juures ikka säravate silmadega. See must triip saab nüüd otsa, selle mõjusid on kindlasti veel pikka aega tunda, aga ta saab otsa. Ja ongi miski totakas naeratus kogu aeg näos, põhjas on käidud ja nüüd edasi pinna poole. Aeg on hakata tegelema reaalselt realismiga - mõelda välja finantsid ja elukohavariandid ja hakata omi plaane teostama.

Ja ma mõtlesin vahepeal välja, et eks ma olingi oma esimese armastuse otsas nagu vasikas, ainult vaatasin ja imetlesin, ei osanud mõelda ega arutleda. Eks see lops ikka ükskord pidi tulema. Ja võibolla oli see parim, mida ühelt "kirjandus- ja larpikeenjuselt" välja pigistada annab perekonna eest hoolitsemises. Tõsiselt, see oli hea kuni see kestis. Ja no üdini aus olles olen oma alateadvusega ikka äärmiselt vastikult käitunud, laskmata end tema märguannetest mõjutada. Need vähesed, aga kindlalt paanikat ja reetmist peegeldavad unenäod, oleks võinud panna muid märke jälgima, aga ju ma sel hetkel polnud selleks veel valmis. Oli veel midagi, mis ma tahtsin kindlasti tehtud saada enne kui tulevad muutused. Sain kah ;)

Imestasin mina alati, miks mind kaunishingeks kutsuda, tõesti, oma arust mul ka muid väärtusi. Nüüd aga näen, et tunded ja kaasaelamisvõime olid nende silmade läbi vaadatuna vist kõige müstilisem osa minust :D

Lõpetuseks tahan lisada aga ühe tagasihoidliku advertismendi:
"Kõik sõbrad on endiselt oodatud Karupere külastama. Juttu vestetakse erinevatel teemadel ja üldse mitte ühekeülgselt separatsioonile keskendudes. Karuema on säilitanud oma oskused võimaluse korral nauditavaid pizzasid valmistada ja veini mekutada. Ja külastus ei eelda kriitilist suhtumist teemadel: Agur Karukäpp, Larp, Carolyn jms (pole ka keelatud muidugi ;)"

2 kommentaari:

Morgie ütles ...

irw. Lahe. Ma kohe tuleks millalgi. Tookord suvel kui ma teie pool ööbimas käisin, nägin sind ja lapsi ainult vilksamisi. Ja üldse oli mul siis meeletu koorem omi pingeid kaelas. Jutuajamisest ei tulnud midagi välja.
Ainult et praegu oleme me veel ametlikult haiged ja siis on tööööööööööööööööööööööööö

Anonüümne ütles ...

Just rääkisime siin oma tuttavat kaunitari taga...kõrgeima haridusega, superilus, edukas karjäärinaine...elab juba 18-19 aastat koos oma esimese ja suure armastusega...ja saab juba 18 aastat regulaarselt peksa...nii, et vahel ei saa töölegi tulla.
Esimene armastus on võimas asi...no need mehe "pisivead" kohe kuidagi ei hakka silma :P