Lõunane vahepala

Karlutt tudis ja Kaiss põõnutab kiiges, mina käisin väljas oma lõunast mässamist tegemas, natuke lund loopida, natuke puid lõhkuda ja tassida. Energiat voolas sellest aina juurde. Avastasin, et puude lõhkumine -7 kraadi juures on tõeline nauding. Põhiline on puule pihta saada ja edasi teeb kirves kõik mis vaja. tassisin taas kõrge riida verandale ja nüüd tegutseme Kaarliga tütrekese plastiliinikoti kallal. Ainuke mure on, et peale näppude vahel veeretamise tahaks vägisi ka maitsta. Kaiss tundub ikkagi veits tõbine olevat, mida on eriti aru saada tema ebatraditsioonilisest lõunauinakust.
Eile jäi lisamata, et käisime ise külas - Aguri vanemate juures korraks ja võtsime vastu külalisi, kelleks oli Kairit 5-aastase Inesega. Kairitiga suhtlemine kooslnes põhimõtteliselt kõvahäälsest ja katkendlikust vestlusest, mille vahele tuli pidevalt Kaisut Inese seljast ja küljest eemaldada ning seletada rahulikult, et asju võib vabalt ka jagada ilma, et sellest olulist kahju edaspidiseks sünniks. Peale kaheksat tundusid nad juba teineteisega harjunud olevat ning sai ka normaalselt vestelda hetkiti. Ines, olles just parajas eas, fännas muidugi hirmsasti Kaarlit, aitas teda igale poole ja poputas. Igaljuhul otsustasime suure hulga ühiste teemade nimel selliseid õhtuid veelgi korraldada ning eks peaks isegi teinekord külla minema.

:D mulle pannaksu just püüdlikult kollast patsikummi pähe. Ja täna on Kaarli suureks avastuseks oskus mängupolti mängutüüblisse paigutada - peenmotoorika meistriteos.