No on külm, täna ei pannud Kaarlit ka välja magama, eile magas ja pärast oli kergele nohine. Nüüd lõunal vaatasin, et väljas ikka -14, panin parem tuppa tuttu. Kaisukas ka keeldub välja minemast. Nüüd mõtleme siin, et kes mida teha tahab, mina peaks miskit süüa tegema ja Kaisut meelitab vastupandamatult Lotte multikas. Eks vist varsti nii lähebki. Enne üritan viimaste päevade olulisemaid meenutusi kirja panna.

Nagu Moorike rääkis, on meilgi nüüd õhtused pööratunnid, siis möllame mööda tube ja jahedamate ilmadega emme suurel voodil. Hommikuti aga on lebopooltund, jälle voodil. Kui olen unustanud õhtul süüa, siis teeme ka piknikku voodis, sest muidu käib maailm veits ringi silme ees. Kaisukas õppis eile õhtul vesivärvidega joonistamist - sulatamist ja värvide segamist. Selline tegevus väga huvitas teda. Et saaksin trenni minna tulid ema ja isa siia ning valvasid lapsi. Agur käis päeval ja üritas ahju joonde saada, et sisse ei ajaks, aga ei läinud õnneks. Õhtul isa kopsis ja keerutas siibriga, ja hakkas suht tõmbama, nii et ehk elame üle sellegi külma.

Ahjude ja pliitide kütmine on peamine tegevus päevast. Sinna vahele tubade koristamist ja väljas mässamist. Mõtlengi siin juba mitmendat korda, et tegelikult ei olegi meie pereelus reaalselt suurt muutunud, varemgi oli pereisa nädalavahetuseti ära ja päeviti tööl ning enamustel õhtutel Laukas tegutsemas. Jah ta aitas neid magama panna, aga see oli ka põhiline panus tema poolt. Peale laste magama panemist aga oli tema peamine lõbustus- ja suhtlusvahend arvuti. Et lihtsalt nüüd on teistmoodi teadmine, et tegelikult ei olegi kellelegi loota ja elu on tegelt palju ausam.

Nüüd aga tahab väike Lotte sõber oma osa saada, jätkan siis kui aega juhtub taas tulema