esmaspäev, jaanuar 22

Professionaal mehe asemel

Pühal ja vabal päeval käisin mina siis ujumas saunatamas ja nautisin massažimõnusid, aga mitte enam mõne tühipalja abikaasa susserdusi vaid professionaalset tunnikest seljamudija käe all. Oli ikka huvitav ja täitsa mõnus, kui suutsin hetketi võõras kohas ja seltskonnas, paljalt viibides end lõõgastunult tunda. Täna on selg küll ülimalt hell igalt poolt.

Kaisu on nüüd tõeline kiikumisfänn, tunde kiigub ja magab ka poole tunni kaupa kiiges. Vahelduseks panen ka Kaarli talle sülle, siis kiiguvad rõõmsalt koos.

Pärast pikka meelitamist välja jõudes, suutis lumi Kaisuka enda poole meelitada. Koos rookisime õue, tema arust muidugi ehitasime lumeaeda, ja jalutasime kaugel põllu peal koos Karlutiga.

Kaarel on aga suur upitaja ja ronija, üle tugitooliserva ning minu selja peale, on talle nali. Selja peal hakkab enamasti kohe kappama. Täna avastas ta aga maailma suure saladuse, et mõned asjad mahuvad väga edukalt teiste asjade sisse. Pusletükid ämbrisse ja jälle välja, oli tänase päeva märksõnaks.

Kui nüüd endast mõne sõnaga, siis pean ütlema, et üldjuhul tunnen end täitsa päedeva ja asjaliku, aruka ja austamisväärsena. Sõltuvusest vabanenu tunne on, suudan iseseisvalt otsustada ja asjatada, ei oota heakskiitu ega inspiratsiooni. Et siis armastus ongi sõltuvus, või vähemalt minu jaoks ja see armastus, üldistada ei taha. Aga ühistest plaanidest ja lastele planeeritud kodust on kahju, need on nüüd läinud. Jah mul on jaksu kahe eest ja pealehakkamist kah, aga oma tütre silmis ma praegu seda meeletut elulusti sädet ei näe, mida kuu tagasi, ja see on hullult kurb. Ja ma proovin olla veel sada korda tublim, optimistlikum ja lõbusam, et oma putukaid õnnelikuks teha ja võtta ära nende hirmud. Ma ei lihtsalt teadnud, et õnn on nii habras.

Ja nüüd aitab, edaspidi võite mulle kohe tigeda kommentaari teha, kui veel ulguma kipun. Pukt

4 kommentaari:

Metsamoor ütles ...

Tubli! Kena kuulda, et näed asjade helgemat poolt ka... Mis on hullem, kas õudne lõpp või lõputu õudus?
No jah, aga tegelt tahtsin ühe varasema kande kohta öelda, et meie peres on õhtuti juba ammusest ajast üks "õhtupööra" hetk, mil kogu pere tormab, karjub, lustib, rokib või mis pööra kellelegi peale tuleb, noh, et saaks hiljem mõnusalt tudile kerida... Tundub, et teil sama seis... Sellega harjub ära:-)

Kudzu ütles ...

Igasugusele kaotusele järgneb lein. Mäletad Mikkini loengut leina etappidest? Need tuleb lihtsalt üle ja läbi elada, seega väike ulg teatud hetkel pole mitte lihtsalt vajalik, vaid lausa möödapääsmatu ja kohustuslik. Ja õnneks õlgasid, mille najal nutta ju jätkub. Nii et kõik on korras ja normaalne ja elu läheb edasi!

Anonüümne ütles ...

julmad naljad ma vaatan!





Elu on liiga lühike, et kõike otsast alustada.

kõik mis ei tapa teeb tugevaks!

edu.ee

Karuema ütles ...

aga vähemalt naljad :P