Vaat mis huvitav lugu täna juhtus. Tõusin mina Kaisu Annist varem üles. Suvised askeldused väsitavad lapsukesi nii kõvasti, et ma pean varsti veel hommikuti hakkama äratuskella helisema panema. Bioloogilised magavad sisse. Kaarelpoiss oli ka päeval nii kõvasti vatti eile saanud et esimest korda sõi alles veerand kuus.

Pidin Kaisu hommikul mammi juurde viima ja mõtlesin juba, et pean tüdruku üles ajama, muidu jään liiga palju hiljeks töö juurde aga tõusis ikka ise. Küll oli tema imestus suur kui nägi, et iss juba täies riides mööda tube tatsab.

Kohutavalt igav oli täna töö juures jorutada. Teha midagi ei viitsinud, ega suurt midagi teha olnudki. Väljas imeilus päev. Õnneks astusid Helps ja Kaarel möödaminnes sisse kui nad kodust mammi juurde teel olid. Karlutil sai kontorilaua peal mähkmeid vahetatud ja siis ta kuiva pepuga taas teele saadetud.

Peale tööd velotasin kibens koju ja tegin ülepeakaela ühe jalaturvise korda. Tüdrukunäss on mu kõikse parema haamri kuskile minema vedanud, nii et ma ei leidnudki seda üles, pidin mingi vana närakaga kopsima neete. Nüüd ma tean täpselt mis tunne Telcontaril võis olla kui tema töökoda puhtaks varastati.

Ja siis metsa. Kogunemispunkti ilmus 18 inimest, jagunesime kolmeks grupiks ja hakkasime üksteist veristama. Kujunes tegelikult pooleldi lebo ja jutuürituseks aga sai veidi ka lüüa. Kahjuks on turvistega vennikestel probleeme, lahingud kipuvad kole kähku lõppema. Ma ise ei viitsinud käeturviseid panna, muidu olin aga üleni kestas, kiivergi peas ja sain kätte selle tunde, mismoodi on raudkestas olles matse materdada. Suurim skoor ühe lahingu jooksul oli 6 vastast selja taha siruli jätta. Aga mis sa ilma turvisteta piiksudest tahad kes ei oska rivi hoida.

Koju saabudes oli paras aeg lapsed magama panna. Kaarel ei olnud päeva jooksul rohkem maganudkui kui pool tunnikest. Pidevalt olid miskid diversandid linnas ja mammi juures käratsenud. Oli teine täiesti üleväsinud.

Plaan oli et homme läheme perega Tartu "Jääaeg kahte" vaatama aga kuna kaev on korrast ära, siis pere läheb koos mõlemi vanaemaga a ma hakkan kodus meistrimeest mängima.

Aga suvi tundub tulevat üldse võitlusterohke. Tegelt ma ei ole eriline sõdijatüüp aga kuidagi on nii kujunenud, et see suvi tuleb mõõk käes ringi käia. Rollimänge tuleb ka aga need jäävad lahingmängudele, turniiridele ja trennidele siiski alla. Maist algab MALEVA igakuine lahingmänguseeria, nüüd 13. mail tuleb Ihastes "Kuldse karika" turniir, vaatama tahaks minna aga et ma ise osalen, selles kahtlen - kipub juba liiga spordiks minu jaoks, spordimees ma ei ole. Võitlus on minu jaoks ikka rohkem töö moodi asi. Aga vaadata tahaks, et näha ka mittevaigalaste võitlusoskusi, varustust ja taset. Ehk jääb midagi kasulikku silma, lisaks... vastaseid peab ju tundma. Siis kui kool läbi teeme ise siin öise lahingmängu. Paar jüriöö järge suve jooksul ja suve lõpus VG megalahingüritus. Tapmist jagub.

Pilt siis eelmisest aastast kui VG lahinglaager oli Kassinurmel ja me kahekümnekesi 150 VGlase vasta võitlesime :)