9. mai, teisipäev, 2006

Hommikul viisin Kaisu mammi juurde. Mammi sai omale rulaatori. Siis päev haiglas, seekord oli üks ootamatu lisaklient kes mu päevakava sassi lõi, nii et sööma ma ei jõudnuki. Sealt linnavalitsuse lastekaitsesse laste kuriteoennetuslikku projekti kirjutama. Tõin linnasekretäri käest ka mtü allkirjatõestatud avalduse ära. Nüüd vaja see jälle kuidagi Tartusse sokutada.

Siis mammi juurde koos Helpsi ja Kaarliga. Sealt põikasime Kaisuga Egori ehituspoest läbi ja ostsime puure, naelu ja muud vajaminevat. Poest tagasiteel oleksime peaaegu mingi jeebimehe alla jäänud. Lurjus kaotas oma auto üle kontrolli just meie kohal ning sõitis kõnniteele, napp pool meetrit jäi meist puudu, siis suutis kõrvale keerata nii et kummid vilisesid all, vingerdas veel kümmekond meetrit mööda kõnniteed enne kui sai tagasi sõiduteele ja seal sõitis otse edasi nagu nööri mööda. Vedas et me olime kõnnitee teises servas, sest Kaiss tahtis muru peal käia. Loodan, et me Kaisuga selle lolli peale kogu oma õnnetagavara ära ei pidanud kulutama kõige halvemast pääsemise jaoks.

<>Siis mammi juurest läbi, ülejäänud pere kaasa ja koju. Teepeal kohtusime ka Träguniga. Kodus ootas meid juba suurem trenniseltskond, ma ei lugenudki aga ~ 10 inimest või nii. Steff mõõtis jalgrattamõõdikuga meile 3,2 km ringi välja ning tegime ära Kuldkarika proovi. Piiksud vahtisid kõrvalt ja ergutasid. Mina olin rõngassärgis, jalaturvistes ja kiivriga (no ja kilp+mõõk), Ranno rõngassärgis ja kiivriga, Kaido rõngassärgis ja Joke ilma milletagi. Jooksime maa läbi (kõik jõudsid aja sisse, aega jäi ülegi), võitlesime…võitjaks osutus Joke. Rõngassärk kurnab päris ära – võidelda jaksab pärast küll aga särtsakus kaob liigutustest ära. Kui on vähegi puhanum ja kiirem vastane, siis ei aita raudsärk ka... Kui J0gi välja arvata, siis see on sõjasalk millega läheme Kuldvillakut..ptüi..Kuldkarikat ära tooma :) (ülevalt vasakult: Joke, mina, Ranno, Jogi, alt vasakult Kadikas ja Kaido, tal veel nina uisuvõitlusest puru).

Pärast kibekähku lapsi magama panema, sest uneaeg oli neil juba üle. Kaarel tegi kõva kisa ja Kaisugi ei soostunud kergelt uinuma. Valmistasin Kaisu uneks enam-vähem ette, siis vahetasime lapsi. Kaarel jäi peaaegu kohe mu süles tuttu, Kaiss aga venitas poole kümneni, sest vahepeal tuli kaks telefonikõnet mis teda une-eelsest seisundist üles virgutasid. Vaene Helps. Raiun endale pähe: Ei tohi unustada telefoni hääletuks panna selleks ajaks!

Siis kui mõlemad lapsed magasid ja õue sain, oli Trägun sepikojas töö lõpetanud ja lahkunud. Söötsin elukad ära ja kopsisin veidi Kaido kiivri kallal. Sain teise ka peaaegu valmis aga oskasin mõlemad väiksed puurid mingi endalegi arusaamatu trikiga ära murda, nii et viimased needid jäi panemata. Aga kanda juba saab, vaja aint rihmad külge panna. Needki oleks külge pannud kui Kaido poleks neid koju unustanud.

Siis tuppa. Helps triikis ja vaats telekat. Istutasin endki sinna ette ja vaatasin ära 9.roodu lõpulahingu, päris huvitav film tundus. Peaks kunagi algusest peale vaatama. Siis magama – Helps jäi veel pesu triikima.