Üks hommik oli hea. Ma uinusin Kaarel minu rinnal oma krookse välja laskmas ja Kaiss kui värskeltärganuna harjunud kombel meie voodisse ronis siis läks väga kadedaks. Iga hommik issi asjatab temaga ja nüüd järsku vennaraasuga. Pugis ka igatepidi mulle kaissu. Pärast istusingi, üks käsi üht, teine teist lapseväntsu hoidmas. Meelde tuli sellepärast, et täna hommik oli sama situatsioon. Nii palju oli vahet, et ta ei roninud kohe voodist välja, vaid kisas et ma tema juurde läheks. Aga kui Helps läks siis kisas: emme mine ära, emme mine ära! Aga kuna ma näole ei andnud, siis ronis lõpuks ikka ise meie juurde Kaarliga. Aga selline emme äraajamine ei tähenda tegelt midagi, täna päeval kui näpp kuskile kahe pliidipuu vahele jäi ja valu oli selline, et pisar silmas siis polnud issi tüdrukut kuskil, issi juurest kohe emme sülle ja ainult emme suutis teda lohutada.
Hommiku poole kümne ajal käisin siis "Perevargas" ja nemad olid väga sõbralikult meelestatud meie püha ürituse toetamise suhtes. Niisiis kõnelesin linna hariduseprouaga kokku ja järgmine nädal on abilinnapeaga kohtumine et panna paika ruumide üleandmise küsimused.
Siis viisin pere polikliinikusse kus lapsi uuriti ja puuriti ja leiti et Kaisul on ussipoiss Tõnis kõhus. Ju ta koertelt sai, sest väiksel Vinkul olid ka vahepeal. Aga kui pere sinna viidud siis sibasin ise bussi peale ja Vanakaru juurde. Kiiver sai tarvitamiskõlblikuks, mina kogemuste ja pisiesemete poolest rikkamaks.
Siis koju, Er juba ootas ja pidasime temaga Jüriöö asjus sõjanõu. Kaisu oli hirmus äksi täis ja talle ei meeldinud põrmugi, et iss oli terve päeva ära ja nüüd ei olegi tütreke väike tähelepanu keskpunktis. Tähelepanu üritas ta tõmmata endale sellega, et istus mulle sülle, kisas valju häälega ja loopis kõike mis kätte sai. Tegin taga trikke, loopisin õhku ja mis veel aga ta soovis ikkagi 100% tähelepanu. Siis vahetas Helps Kaisu mu süles Kaarli vastu ja kuna tipsil oli uneaeg kätte jõudmas viis ta vanni. Kui külalised lahkusid asjatasin Karlutiga niikaua kuni Helps talle piimavärki andma tuli ning mina taas jüriöö kallale. Siin ma nüüd siis olen. Mõtlemas välja peidetud vara legendi.
neljapäev, aprill 13
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
2 kommentaari:
Oh, tore kuulda, et selle ruumide asjaga nii läheb. Eks andke teada, kui need käes, tahaks ka oma silmaga ära näha.
Kui need ükskord käes on (ptüi-ptüi-ptüi) siis kostab mu rõõmukarje üle kogu Maavalla. Hoia siis kõrv kikkis :)
Postita kommentaar