Jube kus tüdrukul on hääl. Ma ei tea kas nad panid talle sünnitusmajas hõbekõri ja poroloonist häälepaelad või mis aga tavaline inimene ei ole võimeline nii pikka aega nii kohutava häälega kisendama...vabandust, laulma. Kõige hullem oli see, et ta röökis..khm...lõõritas ma tahtsin öelda, esialgu koguaeg ühte ja sedasama rida. Jube. Siis ma piiksusin talle veidi kaasa, et primadonnale ka ülejäänud sõnad meenuks ja siis hakkas tulema.... kõik lood, kogu repertuaar mis tips on selle kahe aastaga selgeks saanud. Ja neid laule on palju, oi kui palju. Neid mis meie oleme talle laulnud, mis mamma on laulnud, mis laulutunnis on lauldud ja loomulikud arvukad lastelauluplaadid. Mälu on tal saadanal hea.

Helps vahepeal kartis, et Karlutt on kurt. No et ta suudab magada ka siis kui Kaisu lällab tal kõrva ääres. Nüüd on tõestatud et ega ikka ei ole küll. Kui tips oma registrid ootamatult lahti lõi, siis pidi põnn ehmatusega peaaegu voodist välja hüppama.

Täna käisin Tartus ja ajasin paberid korda, Kaarel on nüüd ka riiklikult tunnistatud Kaarliks. Linn pidi talle ka hõbelusika andma, et ise võtavad ühendust. Ma ainult mõtlen et millega nad ühendust õige võtavad - paberite järgi on Helps tartlane aga eks ole...saate isegi aru... aga nagu elus ikka ette tuleb... tegelik elukoht...khm... Peab vist meie endist Tartu perenaist hoiatama, no ja tema käest lusika ära tooma :D

Ilmad on soojemad ja korjasime paksud vaibad köögist ära. Täna kui Kaisuka vanni panin, siis tegime üle pika aja jälle möllu. Terve köök ujus ja vanni jäi lõpuks õige vähe alles. Mina lasin nagu junga mööda kööki mopiga ringi ning Kaiss summis jalgadega nagu meeletu, ise üürgas jeeriku pasunana: "Mulle meeldib see! Mulle meeldib see!" Lõpus läks päris metsikuks ja hakkas vannist kamaluga vett välja loopima.

Vann on tal laua peal, sest kõrgemal nagu teada on soojem õhk ja köögi all on kelder, nii et köögipõrand on meil talvel jahe. Tema ronib iga kord oma vanni nagu madrus masti. Nüüd aga vappus ja hüppas vann nii et ma pidin seda mitu korda tagasi nihutama, muidu oleks tüdruk kõige kupatusega põrandale sadanud.

Pärast tegime piltiseeria ka. Tipsile ilgelt meeldib poseerida ja pärast igat pilti fotoka ekraanilt vaadata mis välja tuli. Kaiss põrandat kuivatamas hiigelmopiga, Kaiss ennast kuivatamas, Kaiss potil, Kaiss voodis. Rääkisin talle kolme põrsa unejutu, venitasin selle hiigelpikaks, segasin igast detaile sisse ning kõrvaltegevusliine ja lootsin et tips on ennast nii ära väsitanud et loo lõpuks juba magab. Aga ei ühti. Kui lõpetasin, siis nõudis järgmist. A ma ütlesin et kui ta ilusti magama jääb, siis teeme homme ka pilti. Rohkem ei olnud voodi poolt ühtegi piiksu kuulda ja varsti laululind magaski.