Kaarel on luksmõmmik. Iga päev on tal vähemalt üks söögikord selline, kus ta jääb tükiks ajaks luksuma. Hääl on täpselt samasugune kui Tommi & Jerry multikas see buldogipoeg luksus.

Eila vaatsime ära "Päevase vahtkonna". Päris hästi õmmeldud. Hirmsalt tahaks juba kolmandat osa näha. Aga filmivaatamine lõi mu plaanid kõik sassi. Sai Jüriöö larpi korraldamine oma õlule võetud ja esimese õhtuga kui regamisvorm üles läks tuli 39 kirja + veel privad foorumitesse. Plaan oli öösel vastata neile aga film venis nii pikaks, et lõppes alles siis kui kell oli pool kaks. Tuleb see aeg täna päeval leida.

Eile müttasime Kaisukaga kella veerand üheksani õues. Tüübid tulid trenni ja kuidagi polnud südant teda tuppa küüditada ehkki kell kiskus juba paljuks. Aga ta oli ka nii väsinud, et ilma igasuguse probleemita jäi kohe peale esimest muinasjuttu tuttu nagu kott.

Kaisukal on uus hümn. Viisil mõisad põlevad, saksad surevad. Aint refrään on teistsugune. Esimest korda on "jah meitele" ja teist korda: "Jah Kaisule, jah emmele, jah issile, väiksele Kaarlile." Ühe korra laulsin ka niiviisi, et esimesena ütlesin Kaisu asemel Kaarlile - tüdruku suunurgad vajusid nagu nöörist tõmmatult kohe allapoole. Järgmise ütlesin oma viga kiirelt parandades Kaisule ja suunurgad jälle tõusid. Nii et pole meie tibu nii omakasupüüdmatult vennafänn midagi. Ta lihtsalt ei usu veel, et see väike armetu olevus võiks temaga võrdväärne olla. Me üritame tema eneseusku ikka igati toita ka, et õearmastus jääks kestma :P

Eile raamatukogus igatahes rääkis vennast suure õhinaga raamatukogu Jaanale. Kaarlit (nagu kõiki Kaarleid keda ta teab :P ) peab ta suureks nutukotiks. Nii kui Karlutt piiksu teeb, on tema kohe jaol: "Venna ära nuta, suur õde on siin."

A tüüp ise on jumalast tegija :) poiss on ikka poiss ja soru-ulatuse kaar on suurem. Helpsi ristisime proua Pidevaltniiskeks. Aga samas Helpsi õhutõrje paraneb iga päevaga.