27. november, pühapäev 2005

Niisiis olin nagu uuesti sündinud – peavalu pages minema nagu paha uni. Sai natuke mööda mõisa ringi kobistatud, inimestega mõni sõna vahetatud ja siis äraminejaid rongijaama saadetud.

Siis koju, üht-teist head-paremat põske pistetud ning magama. Vooodi. Mmmmmmm. Magasin poole neljani. Ega ka ärgates kuni lautaminekuni midagi väga asjalikku ei teinud. Sai niisama pühapäeva veedetud. Helps oli küll aktiivne ja sebis ajuti vägagi asjalikult ringi.

Vastu õhtut muutus Kaiss väga jorriks. Päeval kui ma püüdsin teda magama panna, siis ta ei jäänud. Õhtul oli aga väsimusest juba kella seitsme aeg päris juhm. Hambad jäidki pesemata ja muugi käis suure virina saatel. Tundus nagu ta oleks haige. Kuna tips viskles ja vähkres muudkui ja ei tundunud et tal oleks eriti hea olla, siis Helps pani talle paratsetamooli küünla. Siis jäi lõpuks vagusi, ent magas veel pool ööd meie voodis.