26. november, laupäev 2005

Ärgates olid pikad pulgad peas veel pikemad ja lühikesi ringikolisevaid pulki oli veel enam kui eile.

Et päev raisku ei läheks, sai alustatud tapatalgutega. Võtsime Kaidoga haned ette, tema hoidis kinni ja mina vibutasin kirvest. Kõik kuus pead said maha võetud ning haned pangedesse pandud. Kaido polnud sellise verdpritsiva ajaviitevormiga just harjunud, ent „Bianco“ tugevdas tema vaimu.

Siis suundusime linna. Helps ja Kaiss koos hanedega maandusid mamma juures ning algas suur sulgedest puhastamise ja sisikonnatustamise töö. Ühe hane viisin (puhastama kujul) sugulaste poolest Tiiule. Seejärel meie Kaidoga rüüstasime arvutipoode ja saime masinatele hunniku toredat kraami 500 kronu väärtuses. Siis tõime ära Kaisuka, kes oli sulgedest vaimustuses ja tahtis neid üle terve mammi korteri laiali laotada.

Ja siis sündis Jõuluime!!!

Kaido sai mõlemad masinad tööle! Vau! Juhuu! Terve päev mässamist aga käivad internetis ja puha ja ehkki suur masin on veits uimane, annab temaga kõik asjad ilusti ära teha. Jiiiiiiiihaaaaa. Ma võtan tagasi enamuse neist lubadustest ja tõotustest Kaidot enam mitte kunagi arvuti ligi lasta :)

Siis mingil kella viiesel ajal sai Helps koos hanekarjaga tagasi toodud, Kaido seejärel bussile viidud, raudteejaamas ja bussijaamas hunnikut larpareid kohatud kes iidmaale suundusid. Siis hunnik sebimist toas ja laudas ja enese iidmaa tarbeks demoniseerimine-dekoreerimine ja kah sinnasamma.

Vints oli Tallinnast tulnud 8-se kambaga, kes kõik Isandateks pürgivad – väljanägemine oli igatahes muljetavaldav. Mõnel soojemal ajal saab ehk taas mõne ühise laagri korraldada. Kevadel? Läheb sinna alles aega. Või teha kogunemine kuskil kariibidel?

Mängu ajal tundus nagu tavaliselt, et miski ei suju ja kõik läheb nässu. Eriti süvendas seda tunnet eilane ja tänahommikune peavalu mis ei tahtnud kuidagi järgi anda. Mingeid inspiratsioonihetki selle tõttu ei olnud ja ainus mis suutsin teha oli hoida kinni ettemõeldud plaanist. Nujah, niipaljukest kui seda oli :P

Siis ilmusid veel mingid sordi jõmmid 8-9 tükki mängualale lällama ja nende minemakupatamine ei tõstnud samuti tuju. Eriti kuna nad pärast esimest hoiatust üritasid 3 tükki siiski veel hiljem ka võsakaudu saunani jõuda. Patrullisin ja passisin ja õiendasin nendega ja sellega seoses läks veel viimanegi larpimisisu ära. Mehed nagu mastimännid aga aru pole poole kopika eestki peas. Viinahais käis ülepea – sealt see tegutsemisind. Aga minema peletatud ma nad sain ja mäng võis jätkuda.

Sealt ka üks südantsoojendav hetk – see oli siis kui olin just sundinud neli eriti edasikippuvat klouni ümber pöörama ja tagasi vantsima ja siis tuli trägun 10-15 kurja larpariga mulle appi vaatama, et mis toimub. Õnneks ei läinud vaja aga tuju tegi heaks :) . Viimase paha tuju ajas ära see hetk, kui ma sealsamas käisin kogu abiväe ees nagu Charlie Chaplin libedal lumel selili nagu kirjamark :P :D

Siis meeldis mulle veel see hetk, kui me Kadikaga deemonite duelli tegime ja põlevate mõõkadega võitlesime. Siis tuli esimest korda pärast lällajatega jamamist IG tunne jälle sisse. Vaatepilt ise oli ka hea. Kahju, et algset plaani ei saanud teoks teha ja duellile lisada ka põlevad kilbid. Aga ka niisama oli lahe.

Kolmas tore asi oli see, kui enam üldse ei jaksanud peavaluga võidelda ja sai vastu hommikut proovika põrandale külili visatud. Lambanahkne kasukas on hea soe ja peale sai veel võetud magamiskott ning päris mõnus oli lesida. Magasin ainult tükati aga seda suurem oli rõõm kui mäng oli läbi ja rahvast hakkas lahkuma, ajasin end üles ja avastasin, et pea ei valutanudki enam – olin nagu uuesti sündinud.