reede, november 25

25. november, reede 2005


Ärgates… oli pea nagu pulki täis. Osad olid liiga pikad ja surusid meelekohtadele, teised aga olid lühikesed nagu jupid ja kolisesid mööda kolu ringi. Ma otsustasin, et täna ma ei ärka. Aga Kaiss tegi voodist piiks-piiks ja teatas, et tahab potile. No olgu, talle tegin erandi, möödaminnes vaatasin ka kella. 7.40, uhh unekotid. Aga kui Kaiss oli kuivaks tilgutatud siis pugesime koos teki alla ja venitasin aega nagu kummi. Silmad kleepusid ka kinni aga parata polnud, aeg tiksus – Helps oli vaja rongile viia, Kaiss mammi juurde ja ise tööle. Enne seda veel laut ja muud loomad. Meenus mulle siis Kino lauluke – „Jesli solntsu vstavat ne len, znatsit i nam eta jerunda". Tegin sellise näo, et see oli mu enda mõte ning saingi liikuma. (Jama on muidugi selles, et mina tõusen tavaliselt enne päikest ja päike saab pidevalt minust palju varem magama - loomulikult ta viitsib tõusta :P )

Aga kord juba soe sees siis polnud enam hullu. Ainult ajapuudus. Vaatasin kella ja sööstsin raketina asju tegema.

Üldiselt – kõik muu peale õigeks ajaks tööle jõudmise sai tehtud 5+ peale.

Sadas maha kena lumi.

Pärast tööd käisin tõin kaisu ära ja võtsime helpsi rongilt vastu. Siis käisime poes. Tee peale jäi B. Alveri park kuhu oli tema sünnipäevapidustuste puhul hulgaliselt küünlaid külvatud, mängis muusika ja luuletustelugejad varitsesid põõsastes oma aega. Kaiss uuris küünlaid aga need ei pakkunud talle nii suurt huvi kui pikapi tagaluugist paistev helisüsteem. Napilt enne tähtsaid nuppe tabasin ta teolt ning suundusime kiiremas korras pargist poodi. Kuna tipsi eriti kaua poekorviautos ei püsinud, siis suundusime seni kuni helps sisseoste tegi mööda treppe kolmandale ja allkorrusele kõndima. Kaisukale meeldib väga üksi trepist üles-alla astuda. Ta on ju suur…

Jube väsimus oli lõpuks kontides. Ei tea millest, tervislikest eluviisidest ilmselt :P või uneaja kärbetest. Igatahes koju sõites oli lõpuks tunne, et ei viitsi isegi pedaalidele enam vajutada.

Õhtul oli trenniomad kohal nagu alati. Neljakesi olime: Maku, Kaido ja Jokega. Nad muljetasid Tartu suures lahingtrennist, tegime oma jooksuringi ja madistasime. Ando ilmus ka lagedale lõpupoole. Kuna Kaido on nagu selgus malemees, siis mõtlesime et võiks mõnikord pisikese maleturniiri korraldada. Ma pole ise enam jumal teab mis ajast nuppe käes hoidnud. Tagumine aeg oleks mälu teravdada.

Õhtul tuli Kaido meile külla. See teine Kaido :) Asjatasime ja jutlesime kuni kogemata sai mainitud, et arvuti veel ei funka õieti. Kaido muidugi krapsti läpaka kallale ja ei läinud paari tundigi mööda kui ta pidi tunnistama, et läpakas ei käivitu enam. Mingi tähtsa windowsi jubina oli mingi cleaner ära kustutanud. Me Helbekaga meenutasime alles siis oma eelmise korra lubadust Kaidot enam kunagi mitte arvuti kallale lasta aga noh, oli juba hilja.

See miks teine arvuti netti ei lähe pakkusin ma välja, et viga peab olema võrgukaardis, sest muud viisid on juba kõik läbi proovitud. Otsustasime, et homme läheme võrgukaardi jahile ja läpaka viime ka garantiisse :P

Et väsimus ei olnud eriti taandunud, vaid trenni ja joodud veiniga isegi süvenenud, siis sai kuskil 12 -1 ajal juba magama kobitud.

2 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

Sul siin iga päev blogide stiilinäited, ma vaatan :).
Oehh...oleks mul ka sellest päikeset abi hommikuti. Tavaliselt pole sooja ega külma, kas on tõusnud või ikka vedeleb veel kuskil.

Anonüümne ütles ...

Äkki sa abiellusid vale voodiga? Naelvoodist oleks ehk enam abi ;)