24. november, neljapäev 2005

Jõudsin mina vaevalt töö juures tooli soojaks istutud, kui Helps logis ennast msn-i ja teatas rõõmsalt et tal kool juba läbi. Mingi segadus oli õppejõul kellaaegadega ja kool oleks pidanud hakkama hoopis hiljem ja kestma siis õhtu seitsmeni. Piret ja Helps kes ainukestena kohal olid, loobusid teisele katsele minemast. Et aga tartu sõit tühja ei läheks ja <>kuna peale lõunat meil töö juures aktiivset tegevust ei olnud planeeritud, siis läksin võtsin mammi ja Kaisuka peale ja põrutasime Põltsamaa kaudu (kus Karli odavat diislit meile sebis) Tartu.

Karli paneb korterisse kaminat sisse ja tampis seeaeg just lakke korstnaauku. Kogu korter oli maast laeni betoonitolmu täis.

Lootsin et Kaiss jääb autos magama ja teeb pisikese lõunauinaku aga kus sa sellega.

Tartus korjasime Helpsi peale ja siis turuhoonesse kus mammi tegi lihalettide ümber rallit. Me käisime uues kaubamajas tipsit pissitamas ja möödaminnes lasin endale uued prillid teha. Vanadega sai Kaiss kole sõbraks ja need püsivad mul hetkel vaid ühe sanga najal. Selgus, et mu silmanägemine on aja jooksul paranenud, enam polegi -2 vaid -1,75. Tervislikud eluviisid mis muud :P

<>Siis Lõunakeskusesse. Selle asja eesmärk oli et Kaiss saaks oma armastatud mängumaale. Ta juba mitu aega siin nuiab oma liumäge ja sealne ronimismaa ja liumäega pallimeri on tõesti tase omaette. Ligi kaks tundi müttas sseal ja siis saime ka ta jäätisega minema meelitada, ehkki tips ei jaksanud enam õieti ringi traavida vaid istus vahepeal vabatahtlikult jalgu puhkama.

Vahepeal helistas trägun ja küsis mis kell nad kadikaga võiks sisse hüpata. Ütlesin et kella üheksaks peaksin kodus ja valmis olema. Peale kella kuut panime ajama, kaubamajast läbi, kus ma prillid kätte sain ja udu kodu poole. Mammil oli selg üsna läbi ja valutas. Tips uinus juba enne kui linnast välja saime.

Kuna lumi oli kadunud, siis oli maa must, kuna taevas oli pilves, siis oli taevas must, kahel pool oli must mets ja vahepeal oli tunne, et isegi tuledest pole kasu, kõik on nii must, et midagi näha ei ole. Valgus justkui lahustub pimeduses. Ja kui veel keegi vastu tuli, siis pimestas see omakorda ja sõita võis praktiliselt vaid sisetunde järgi, nägemismeelest küll kasu ei olnud.

Kodus siis tormasin ahvikiirusel oma toimetusi tegema, et K ja T tuleku ajaks asjad enam-vähem järje peale saada. Enam-vähem saingi. Kuna homme koolipäev ja nad pidid kella 10-ks kodus olema, siis eriti pikka juttu ei olnud.

Siis veel kiirpesu (peale kahtteist mitte eriti kuumas saunas) ja varisesin nagu surnu voodisse. kaisuka pissitamise äratuskell tundus küll, et piiksus iga minuti tagant mitte kolme tunni takka nagu tavaliselt. Ärgates... aga see jääb juba homsesse :P