Pühapäev. Kaisu Ann tuleb tuppa Ingely ja Haldjaga mängimast ning kurdab, et nad mängisid perekonda ja tema pidi seal olema (mokk keerdub kurblik-haledalt kahekorra): "RUUDI". Teadmiseks siis, et Ruudi on selle pere kolmas ja kõige noorem (1,4 a) võsuke :D
Kaisul on ka uus ratas, mida me eile käisime linnast ära toomas, ning millega ta vapralt koduni välja ja edasigi ise sõitis. Vahepeal tuli mitme korral muidugi ehtkaisulik "vääää" kui ratas juhtus auku pidama jääma või hoogu sisse ei saanud, aga nagu öeldud on see eht-temalik, ega vähenda tibagi ratta tegelikku väärtust.
Kaarel on meil nüüd aga laulupoiss, käib pisikestega muusikakoolis laulmas nagu õdegi, teeb kõik tublilt kaasa, aga tõelisse lauluhasarti sealsetest lauludest satub harva. Pigem on talle oluline istuda väikse Jette kõrval ja vedada oma tool kohe teise tooli vastu. Üldiselt on ta seal vägagi tragi, aga pisut siiski pelgab ja hoiab distantsi kaasalaulmise ja -liikumisega.
Kaisu järgi on Kaarel saanud ka joonistamise üsna varakult käppa, juba tulevad täitsa arusaadavad autod, ja no üldse joonistab ta kõike, seda siiski peamiselt ringide abil. Ehkki on teinud ka äratuntavalt inimesi. Ja värvimises on ka vägagi osav, suutes vaid nii umbes 1cm ääreületamisega soovitud asjad eelistatud värvidesse panna.
Käisime laupäeval Rasmuse Kaarli sünnal, nagu teda meie peres kutsutakse, ning selleks tuli valmistada kaks keepi, üks neist õnnestus teha käsitsi. Et ilm oli ilus ja lapsed tahtsid välja, siis sai keebi kapuuts külge õmmeldud just päikse käes peesitades. Ja mõnus oli, ilus tuli ja andis tunde, et need käed ikka asja pärast külge on pandud. Muidugi oli kõige krooniks palav (ja petlik, kui Kaisu tervist silmas pidada) päike. Sünnipäev ise möödus meie laste jaoks vist liiga tormakalt, nad hoidsid pigem omaette. Seltskond aga oli vahva nagu muiste. Anni mängumaa ise on kuidagi unarusse jäänud ja oma võlust palju kaotanud katkiste ja kadunud mänguasjade tõttu.
Aga ega siis maainime linnast kohe peale peo lõppu minema ei torma. Kui pidu otsas, algas meie linnatuur, mille jooksul läbisime suurema osa vanalinnast lilli nuusutades postide ümber keerutades, joostes ja ronides. Ilus, soe ja mõnus õhtu oli.
Selle petliku kevadise soojuse tulemuseks on aga see, et üle pika aja on meid taas köhatõbi tabanud. On meil siin olnud, kõrvavalud, nohud ja kõhuviirused, aga nüüd taas Kaisu tegi kõriturse häält ja pani oma väsinud ja unetu ema sellega mitmeid auru jm otseduure tegema. Õnneks saime omade jõududega hakkama ja täna on köha muutunud tavalise viiruseköha laadseks.
Vot nii, ahsoo, nojaa, jajaa..