vist on millekski vaja jah, ega ta muidu ju tuleks. Ja tegelt on ju nii, et saad ka aru, et on stress siin ja laste haigus seal ja segased mõtted oma soovide ja tuleviku kohta kolmandas kohas jne. Mõistusega saan nendest tunnetest ka aru, aga siis ongi see tunne, et I´M SOOO ALOOONE, UUUU uuuu uuuuu.
Selle kohta ütles üks meie armastatud õppejõududest, et sellises olukorras tuleb ikka kohe täiega nutta, naudinguga lausa ja ennast haletseda. Pärast on lihtsam end jälle rivvi vedada. Ja üksi Sa kohe kindlasti ei ole, eriti vaadates (kadedusega) Sinu tugivõrgustikku. Mul on jah, suurepärane inimene kõrval, aga meie kahekesi ju ei jaksa alati tervet maailma oma õlgadel kanda. Nii et ma tean, mida te tunnete, oleks vist sobilik siinkohal öelda.
Kallis hea inimene! Sa tunned üksindust, sest pole seda "hr õiget". Aga kujuta ennast hetkeks üksindusse "hr vale" kõrval! Siis oled nagu seotud põgukatla kohale...keegi veeretab varrast ja sa oled võimetu ennnast lahti rabelema, sest kardad kukkuda. Kukkuda võib nii keevasse suppi, lõkkesse kui päästvale murukamarale....riskida? Sinu üksindus on kotka üksindus taevalaotuses. Liugled keset laotust. Vahel on sinu ümber päike, vahel pilved, vahel teised linnud kes tõttavad oma lennul. Sina saad valida: kas maanduda ja kuhu maanduda. Tuleb lihtsalt leida see õige koht. Võid maanuda ja uuesti lendu tõusta...Sinul on tiivad. Tiivad viivad su kõrgele või madalale, nagu soovid ja sa võid hüüda üle meie kõigi: I`m sooo alooone, uuuu uuuu uuuuu....või hooopis: I`m sooo freeeeeeeeeeee
optimism vist ei ole selline tunne mis kaua kestaks. Pigem on see lootus, et elu läheb paremaks, või et toimuval on mingi parem tähendus. Aga ei ole.
See mis toidab, on oskus tunda rõõmu sellest mis sul on. Ja mõte, et elu on elamisväärne ka ilma selleta, mida pole.
Näiteks - et sul on terved ja targad lapsed. Päris palju on neid kel pole niipalju vedanud.
Et sa ise oled terve ja tugev. Näiteks... ratastooli-Tiia blogi lugemine mõjub mulle küll masendusevastase dushina.
Muidugi aitab aegajalt enesehaletsuse põhjas ärakäimine päris hästi, aga omast kogemusest tean, et sellest võib saada halb harjumus ja soov sukelduda iga korraga üha sügavamale ja sügavamale ja sügavamale... ja mis siis, kui ühel päeval liiga sügavale sukeldud?
"Aruka blondiini" peategelane annab hea retsepti: võimlemine paneb organismi endorfiine tootma, endorfiinid teevad õnnelikuks ja õnnelik inimene ei tapa kedagi.
a laste haiguse kohta ütleks niipalju, et ma olen oma pika elu jooksul korduvalt igast ravitsejate käest riielda saanud masendustele alla andmise eest, sest laste tervis sõltub päris palju selle inimese energeetilisest kvaliteedist, kelle hoole all nad on.
"Kui ema on terve ja rõõmus, siis on laps ka terve ja rõõmus" ütles Lemps näiteks. Kusjuures see funkab. Mul ka Ott muudkui nohutas, vesistasime siis võidu - mina masendusest ja tema nohust. Praegu pole ta tükimat aega tõsisemalt haige olnud, kergelt tatine lihtsalt aga sedagi mõõdukalt.
tre! l2pp2ril osad t2hed ei t88ta,aga tahax kah asja kommida. Igasugu sitas supelnud inimesena keeldun igasugusest enesehalecusest, sest see ei vii mind edasi, vaid kisub p6dema /elule alla andma. Morgie ytles, et v2hesele, aga heale olemasolevale toetumine aitab edasi minna. Head asjad hoiavad sind ika yleval, aga halvad & halecevad tunded hoiavad sind mudas kinni. Ytleb paberitega depressiivik. Tervitame & soovime j6udu elule silma vaadata & oma maailma parandada.
7 kommentaari:
Vahel on vaja ka niisugust tunnet, et siis pisarad pühkida, põlved puhtaks kloppida ja edasi rühkida, pisikesed särasilmad käekõrval. Pai!
vist on millekski vaja jah, ega ta muidu ju tuleks. Ja tegelt on ju nii, et saad ka aru, et on stress siin ja laste haigus seal ja segased mõtted oma soovide ja tuleviku kohta kolmandas kohas jne. Mõistusega saan nendest tunnetest ka aru, aga siis ongi see tunne, et I´M SOOO ALOOONE, UUUU uuuu uuuuu.
Selle kohta ütles üks meie armastatud õppejõududest, et sellises olukorras tuleb ikka kohe täiega nutta, naudinguga lausa ja ennast haletseda. Pärast on lihtsam end jälle rivvi vedada. Ja üksi Sa kohe kindlasti ei ole, eriti vaadates (kadedusega) Sinu tugivõrgustikku. Mul on jah, suurepärane inimene kõrval, aga meie kahekesi ju ei jaksa alati tervet maailma oma õlgadel kanda. Nii et ma tean, mida te tunnete, oleks vist sobilik siinkohal öelda.
Kallis hea inimene!
Sa tunned üksindust, sest pole seda "hr õiget".
Aga kujuta ennast hetkeks üksindusse "hr vale" kõrval!
Siis oled nagu seotud põgukatla kohale...keegi veeretab varrast ja sa oled võimetu ennnast lahti rabelema, sest kardad kukkuda. Kukkuda võib nii keevasse suppi, lõkkesse kui päästvale murukamarale....riskida?
Sinu üksindus on kotka üksindus taevalaotuses. Liugled keset laotust. Vahel on sinu ümber päike, vahel pilved, vahel teised linnud kes tõttavad oma lennul. Sina saad valida: kas maanduda ja kuhu maanduda. Tuleb lihtsalt leida see õige koht. Võid maanuda ja uuesti lendu tõusta...Sinul on tiivad. Tiivad viivad su kõrgele või madalale, nagu soovid ja sa võid hüüda üle meie kõigi: I`m sooo alooone, uuuu uuuu uuuuu....või hooopis: I`m sooo freeeeeeeeeeee
optimism vist ei ole selline tunne mis kaua kestaks. Pigem on see lootus, et elu läheb paremaks, või et toimuval on mingi parem tähendus.
Aga ei ole.
See mis toidab, on oskus tunda rõõmu sellest mis sul on. Ja mõte, et elu on elamisväärne ka ilma selleta, mida pole.
Näiteks - et sul on terved ja targad lapsed. Päris palju on neid kel pole niipalju vedanud.
Et sa ise oled terve ja tugev. Näiteks... ratastooli-Tiia blogi lugemine mõjub mulle küll masendusevastase dushina.
Muidugi aitab aegajalt enesehaletsuse põhjas ärakäimine päris hästi, aga omast kogemusest tean, et sellest võib saada halb harjumus ja soov sukelduda iga korraga üha sügavamale ja sügavamale ja sügavamale... ja mis siis, kui ühel päeval liiga sügavale sukeldud?
"Aruka blondiini" peategelane annab hea retsepti:
võimlemine paneb organismi endorfiine tootma, endorfiinid teevad õnnelikuks ja õnnelik inimene ei tapa kedagi.
a laste haiguse kohta ütleks niipalju, et ma olen oma pika elu jooksul korduvalt igast ravitsejate käest riielda saanud masendustele alla andmise eest, sest laste tervis sõltub päris palju selle inimese energeetilisest kvaliteedist, kelle hoole all nad on.
"Kui ema on terve ja rõõmus, siis on laps ka terve ja rõõmus" ütles Lemps näiteks.
Kusjuures see funkab. Mul ka Ott muudkui nohutas, vesistasime siis võidu - mina masendusest ja tema nohust. Praegu pole ta tükimat aega tõsisemalt haige olnud, kergelt tatine lihtsalt aga sedagi mõõdukalt.
tre! l2pp2ril osad t2hed ei t88ta,aga tahax kah asja kommida. Igasugu sitas supelnud inimesena keeldun igasugusest enesehalecusest, sest see ei vii mind edasi, vaid kisub p6dema /elule alla andma. Morgie ytles, et v2hesele, aga heale olemasolevale toetumine aitab edasi minna. Head asjad hoiavad sind ika yleval, aga halvad & halecevad tunded hoiavad sind mudas kinni. Ytleb paberitega depressiivik. Tervitame & soovime j6udu elule silma vaadata & oma maailma parandada.
Postita kommentaar