kolmapäev, oktoober 3

Tegematused ja segadused, mis siin ilmas muud ikka

Maailm on praegu mu jaoks täis tegemata asju. Ja nii ma orkunningi kogu oma võrgustikku siia ja sinna, et saaks murdosagi sellest tegematusest tehtud.
Kaisukas on nädalakese kodus kosunud ning täna leidis positiivset vastukaja mu leiutis, et käin temaga mõnda aega lasteaias kaasas istudes riietusruumis. Nii et ehk läheb mul siiski õnneks ta lasteaeda möllida, sest teada fakt on ju see, et talle hullusti meeldib lastega suhelda, ainult et mina pean ligi olema :P

Lagle juures sai käidud, ja nagu ikka oli kõik hästi organiseeritud ja meid ootas soe söök ja lahke vastuvõtt. Käisime teaduslikel perepäevadel või mis nad olid, tegime suuri mulle, katsetasime igasuguseid leiutisi ja piinasime vaeseid teadlasi igasuguste keeruliste küsimustega ja ringihuilgavate lastega.

Kaisu Ann oli väga rõõmus, et sai ka ööseks jääda ja Kaarel sai Piretilt või kogu kambalt olulise impulsi ise potile küsida ja seal ka käia.

Ja MTÜ paberid saatsin ka ära, lisaks mitmetele toetustaotlustele ja võimalikku kasutajategruppi tuvastavatele artiklitele/küsimustikele.

Tänases taiji tunnis mõistsin taas, et mu käitumismallid on nii rigiidsed ja pärit kuskilt enda lapsepõlvest, mis tähendab, et üritades omada mingeid kindlaid (kasvatuslikke)põhimõtteid, jõuan ma ikka välja selleni, et tegutsen ebaadekvaatselt ja peaksin midagi muutma, aga mida ja kuidas?...
Ja millegipärast tundub mulle kogu aeg, et mina olen see ainus ebapädev, sest teised teegelevad oma lastega kuidagi sujuvalt ja lõdva randmega.
Ja üleüldse tundub mulle, et mulle tundub liiga palju. Et tegelikult ei peaks üldse niipalju mõtlema kuidas mu tegevus teistele paistab, sest ehkki ma üritan enamasti teha nii nagu mulle õige tundub, on kuskil kuklas ikka see: "aga mida teised arvavad, kui ma nii teen" ja seetõttu tuleb mul enda kuklatunde jaoks pidevalt imelik olla.
Näiteks suutsid kasvatajad mind sügavalt veenda selles, et mu laps peab suutma järjepidevalt ise riietuda, olla sobival hetkel valmis minust eemal olema ja suutma oma tundeid hästi valitseda. Nüüd panen tähele, et siiski mitte kõik niivanad seda oma vanemate rõõmuks tegema ei pea. Ja mis kõige hullem, vanemad ei põegi selle pärast. Ptrr, et ürita veel kellegi jaoks võimalikult normaalne olla. Aga lihtsalt tihti tundub, et see meie pere normaalne on ikka ühiskonna jaoks äärmiselt ebanormaalne.

Vot siis segadused minus ja mu ümber, aga usun, et hiljemalt 17 aasta pärast need laabuvad ja võib elada taas täiesti iseteadlikku ja kasvatusvaba elu

6 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

Teaduslikel perepäevadel oli lisaks suurtele mullidele, joogikõrtest rakettidele ja herne-hirsi-tangu-ning liivakelladele muidki vaatamisväärsusi. Näiteks võluvad noored meesteadlased.

Isiklikult mulle meeldis üks vööniulatuvate rastapatsidega ja põskhabemega noorteadlane, tänu kellele ma tean nüüd väga hästi, mis on impulsi jäävuse seadus.

Ja siis oli veel üks kräsupäine noor teadusmees, kes tundis põhjalikult magnetite hingeelu.

Imeline on ikka see teadusmaailm.

Morgie ütles ...

nojah see "mida teised arvavad kui ma nii teen" on väga vana refrään ja naiste orjastamise vormel. sa pole ainuke, keda see painab

Kudzu ütles ...

Ma olen olnud väga isekas ja teinud paljuski nii nagu tahan - tulemus: korralikud inimesed minuga ei suhtle. Mis iseenesest ei olegi väga halb, kuna jätab mulle vabaduse valida oma sõpradeks endasuguseid mittekorralikke (mõne üksiku erandiga).

Anonüümne ütles ...

kaaren: pooleteiseaastane ei pea oskama yhtegi mainitud asja. MInu hoopis suuremad recidivistid lasevad ennast kogu aeg emmel-issil riietada &ne. Yhes6naga - normid on asi iseeneses, aga p2riselu on siin, meie & teie juures. Sa oled niigi osav, tubli & korraarmastaja noor Karuema!

Karuema ütles ...

endaga toimetulekut nõutakse tegelt kolmepooleselt, kes sellega ka üsna edukalt hakkama saab, KUI tahab. aga jah normid iseenesest on eriti kasulikud kasvatajatele, vanemaid need eriti ei abista, lihtsalt nende nõudmine tekitab rõvedat stressi endas ja lapses

Karuema ütles ...

Ja muidugi emand Kiis, olgu teie suurepärane mälu tänatud ;) loomulikult tutvustasid teadust vastupandamatud pühendunud ja süütud noormehed, keda me halastamatult oma terava taibu ja vastupandamatu välimusega õrritasime :P