tantsin ajaga valssi

Lisaks muudele aja kulgemise ilmingutele nautisin eile seda imetabast olekut, kus aeg on nii kiire kiire ja samas väga aeglane, ja kõik on nii ebatavaline, ehkki väga tavaline. Mäletan selliseid tundeid pigem lapsepõlvest, kus asjad olid üüratult kaugel ja samas suure ja lähedal. Mis mu meelest tähendab, et kiirus-aeglus, lähedus-kaugus ei ole sugugi vastandid, vaid võivad edukalt koos eksisteerida. Midaiganes selline filusoofia ka lõppeks kõik maailmamõistmises muuta võiks.
Enamuse aja nädalast olen tegelenud oma perekeskuse plaanide sõnastamise ja paberile vormistamisega. Agur on seejuures abiks olnud, vajadusel hoiab lapsi ja vajadusel abistab mõtete selgistumisel. Ja lõbus on meil alati, eriti algab lõbu kell pool 12, kui sõnad lihtsalt lähevad juba sassi ja mõtted imelikeks. Nii et naeruteraapia töötab ja ehk isegi ravib veidi kiivas psüühikat. Sest lasteaiamõjudega Kaisu Ann on vahest ikka tõeline katsumus minu kannatamatule loomusele. Jõudsin ühel päeval juba tundeni, et tahaks endal kõri läbi närida, selle asemel peksin siiski seina, kuna soov suht täitmatu ülesandena näis. Lõpuks saatsin tütrepiuksu kõigist protestidest hoolimata õue ja ütlesin, et pole parata, muidu me lähme väga väga tülli. Ta siis väga imestunud mu sellise käitumise peale, läkski. Kiratses natuke siin ja natuke seal nurgas üksi ja tuli lontis näoga tuppa. Ent siis olin juba võimeline teda veidi ka taluma. See oli mu sünnipäev muideks, nii et oma osa mängisid kindlasti ka mu kõrgendatud ootused päeva rahulikkusele ja tähtsusele.
Homme on mu sünnipäeva teine voor teemal remont. Mistõttu tuleb mul ette valmistada ürituse plaankava ja tegevused. Kuna kutsutud on vahvad inimesed, siis loodame kõike mõnusamat. Kui keegi tunneb, et seina lõhkumine ja muu remondiga seonduv on tema eriala, siis viimane hetk oma soovist teada anda.