Eelmise teema kokkuvõtteks:
hakkasin tänust mõtlema ja avastasin, et väike laps omandab ühe esimese sõnana tänu "Tähh". Seda kasutab ta kõige saamiseks, ta teab, et ta kohe saab seda mida ta tahab ja tänab ette ning meil on võimalus olla tema universumiks ja kõik soovid täita ja säilitada temas usk kõikvõimalikkusse. Ja lisaks on meil võimalus olla ise see usaldav tita ja tänada universumit ette selle eest mida me kohe kohe saame ning muidugi olla tänulik ka juba saadu eest. Et see on justkui ristiusk aga ilma surmahirmuta, sest hirm on kõige halvavam tunne üldse.