See oli vist eelmisel neljapäeval, kui Kaisukas avastas õhtul, et tuleks panna suss akna peale, et päkapikud vist küll arvavad, et ta on tubli laps olnud. Ma ei vaielnud ka, ja nii sattuski tema Lottesaapa sisse hommikuks üks hematogeen. Oi kui suur oli rõõm, seda oli nii hea vaadata.

Täna oli emme-päev. Kui vanaema-vanaisa tulid, et lastega olla, et saaksin trennis käia, siis rippus tüdruk mul varuka küljes ja ei lubanud minna. No tegin ettepaneku, et ta tuleb koos vanaisaga mind ära viima. Siis lubasin tal korraks sisse ka tulla ja no loomulikult ei saanud teda enam sealt minema ja poole tunni pärast tulime ikkagi koos tulema. Ta oli muidu tubli - väga vagane ja kapi taga, ent kuna kõht läks tühjaks tahtis ta sammalt potist süüa. Ja nii ei saa ju keskenduda millelegi väljaspool Kaisu tegemisi. Ma olen küll väga enesekindel, aga ma ei ole kindel, kui õigesti olen ma lastega toimetanud ja kui õigesti seda üldse on võimalik teha. Ikka pean ma tegelema ühega rohkem kui teisega. Põhjusi on palju, kuid ma ei tea enam on need ikka need kõige õigemad põhjused. Ja kui lubad juba ühe väikse mõtte sellest kuidas sa midagi valesti teed, siis tulevad ikka kõik need teised ka. Tulevad olevikust, minevikust ja vaat et tulevikustki. Siis tundub, et kuskil minu luuüdis on vist peidus üks geeniviga, mis muudab kõik mu head kavatsused ikka selliseks nagu alati. Ja see luuüdi elab üle vaid piiratud koguse kannatlikkust ja piiratud koguse arusaamist, hoolimata kõigest hoolimisest. Sest just praegu võib mõni väga väike tegu olla väga julm, ja vahest juhtub, et just sel hetkel on minu arusaamisvõime otsa lõppenud.

Positiivse poole pealt oli täna veel ka suur Kaarli vari laes küünlaleegist, ühisvann, hambapesu ja tagaajamine. Ah jaa ja igale reisirongile lehvitatakse ennastunustavalt, sest issi on ju seal.

Ok ega vist rohkem ei tulegi midagi kui vahepeal käsipõsakil tukun juba siin. Aga enne kui uinun tahan endale pähe taguda (näiteks ühe mentaalse haamriga), et just tänane päev on ainuke, mil olla õnnelik ja teha kõik, et mulle kallid olevused tunneksid seda. Just täna on mulle antud suurepärane võimalus ELADA