Mu kodu on mu kindlus

Ma annan inimestele võimaluse olla minu ja mu pere juures. Inimestele, kes mulle meeldivad või on olulised. Aga kõike seda sinnamaani, kuni tajun ohtu. Olgu see oht siis otsene või kaudne. Üheks üsna reaalseks ohuks minu kindlustundele on alkoholipruukimisest vastutusvõime kaotanud inimesed. See on minu põhimõte ning nagu ikka sügavalt juurdunud põhimõtted, on see pärit kuskilt kaugelt möödanikust. Ma ei ütle, et ei suhtle sellise probleemiga inimestega, aga mitte siis kui neil see probleem parasjagu on ja mul puudub võimalus lahkuda (nagu on kodus). Käpapere on nii väärtuslik küll, et meil on õigus keelduda olukordadest, mida me ei suuda kontrollida ja joobes isikud on just selline olukord. Võibolla ma tundun muidu leebe ja arusaaja ning tekitan asjatuid lootusi, aga oma põhimõtetes olen kindel ja konkreetne. Ja kui mind sunnitakse valima, siis valin ikka eneseväärikuse ja kindlustunde. Nii et ei ole mõtet uisapäisa sundida mind valima, sest võidab mu laste heaolu ja turvatunne. Sest olen realist ja annan endale aru, et džuudos olen alles väga algaja.

Situatsiooni, mis selle kirjatüki põhjustas, ma jätan enda teada ning loodan, et nüüd on arusaamatused klaaritud.

Aga lahjade jookide pruukimine mu kodus on ikka lubatud, niikaua, kui säilib vastutustunne ja lõbus on ka teistel peale pruukija enda :)