Ettevaatust, siin elavad Kaisu ja Kaarel

... eelmainitud "nimekirja" siis joonistas Kaisu täna usinalt, kui mina poenimekirja koostasin. Lapsed olid täna üldse suured mürakarud, lollasid köögis - Kaisukas kapi peal ja Karlutt põrandal ning pärast tegid trilli-tralli telekaga. Lõpuks lülitasin teleka nii kinni kui andis, ja mõne aja pärast mõistsid ka mutukad, et nuppude näppimine on mõttetu. Ja asusid hüppama-ronima. Ma arvan, et kui nemad pudelisse panna, siis ei seisaks ka pudel paigal, seesolijatest rääkimata.

Rõõmusõnum on, et kass on liivakasti otstarvet vist mõistnud ning täna ei pidanudki üllatusi nurkadest koristama.

Trenn oli mega, tundsin, et ehkki tahaks kõike juba osata, on huvitav jälgida ka seda, kuidas ma sinnamaani jõuan. Jälgimine ja õppimine on minu jaoks alati huvitavad olnud. Eks see blogigi on selleks, et hiljem jälgida ja kindlasti selleks, et meenutada mingit tunnet. Tunded ongi muidu liig lihtsalt kaduvad, et oli õhtul hea vaba tunne, aga hommikul enam ei ole. Siis vaatad blogi ja lähed sinna sisse, ning ongi tunne olemas. Tegelikult pidi see asi ka inimestega olema, et oled koos kellegagi, kellel on mingi omadus, mida vajad ja kui küllalt kaua temaga väga lähedal olla, siis jääb see tunne ka sinu sisse pidama. Samuti on gruppidega, et kui oled midagi selgeks saanud, siis sa miskit gruppi ei vaja enam ning valid uue grupi, kes saab sulle anda uut tarkust, mida vajad. Et me kõik valime olukordi, mis meile õpetavad midagi, aga vahest valime ka olukordi, mis on turvalised, kõik oleneb sellest, kas endale teadvustada oma vajadusi või mitte. Aga üldiselt olen viimasel ajal olnud pidevalt oma peas ning tihti unustanud ümbruse ning mõteteta olemise. Nüüd tuleb hakata maailmaga suhtlema avali silmi ja oma isiklikku väga suurt tarkust hetkeks unustades :)

Oo ja sain teada ka ühe väga vahva inimese kohta elutoreda uudise. Et nüüd pole muud kui suve oodata ja siis saab uudisele ka tere öelda ;)


Tänase õhtu seisuga tundub mulle, et olen edasiste plaanide kohta ka otsuse langetanud, tuleb ainult eluke nii sättida, et otsus saaks täielikult tööle rakenduda. Ootan huviga.

PS Jutt sellest, kuidas hea sõna võidab võõra väe, on tõepõhi all. Kui inimene, kellel ei ole mingeid kohustusi lähedase või sõbrana lihtsalt räägib elust ja asjadest ja siis soovib: "Hoia end", see ongi tõeliselt hea sõna. Hea energia saamiseks tuleb ise olla avatud, mis on muidugi hirmutav. Ent inimesed ümberringi lihtsalt on head, kui neil lubada. Tänan kõiki heldeid sõnajaid maitsva ehkki abstraktse mitmeviljamuffiniga ;)