Eile oli minule taas mõnulemine ujulas, kuna vanemad olid lastega. Tõeliselt mõnus oli, kuna möllisin end vahepeal vaikselt ühe seltskonna veepallimängu. Lõpetuseks tõusin tõeliselt magusa tüdruku staatusesse pestes end šokolaadiga ning glasuurides meega ;)

Kaisukas sai endale mänguasjade haigla, mis on selline kahekordne maja-raamat. Nüüd on see tema peamine tegutsemisvahend, mille järgi Kaarelgi ihaleb. Tõbid ei taha aga kuidagi taganeda, lörisevad ja köhatavad vaheldumisi.

Vanaema leiutas Kaisu vahepealsele plaastripanemise maaniale uue alternatiivi, et mõnigi plaaster tagavaraks jääks. Nimelt tuleb panna plaksuga kompress. Nüüd on ainus mure selles, kuidas põlve nii tihti valusaks saada kui vaja :)

Kaisuga käisime eile õhtul poes ning seal kohtasime ühte vahvat titat, kes istus oma turvahällis ja kiigutas end pea üle võlli. Seda titat pidime kohe lähedalt vaatama ja koduski rääkis sellest rohelisest titast rohelises hällis, kes endale hoogu tegi. Poes käimine on muidugi eriti lihtne käruautodega, siis paneb laps endale ise rihmad peale ning välja saab ainult minu abiga. Limodaadide letis oli kõigi vanemate hirmuks välja pandud mitu torni koeralaps Lotte limonaadi, nii et järjekorras seistes pidi Kaiss kogu aja kõva häälega kurtma, et ta näeb Lottet ja tunneb Lotte lõhna aga kätte ei saa.

Praegu sain aga peotäie nelke, mis sõbrapäeval meie majja siginesid :D viingi nad nüüd vette tagasi.