Verandal istudes ma vaatan päiksetõusu
ja igal hommikul kõik kordub taas
mul pole aega tahtmist ega jõudu
et muuta koidikut - mu käes pokaal

kust võtan lonksu ja lõpp on ööl
ja päeva palge ees ma seisan nagu joobnud

Mul pole miskit teha, ei mingit tööd
ma oma unistustest olen ammu loobund
seepärast tõuse päike kui sa tõusta tahad
ja paista neile lilledele rõõmuks

(metro luminal, ja päike tõuseb)

Olla, olla, olla ja märgata
Kunagi varem siis lahti kõik teed
Vaikselt, vaikselt, vaikselt elab veel
Helge unistus kusagil sees

Heida õnnelikult magama

Istud, istud, istud mu kõrval sa
Joome koos täna hommikul teed
Valged, valged, valged on linad
Tahaksin teist kuid pole teist teed

Heida õnnelikult magama

Istud, istud, istud mu kõrval sa
Joome koos täna hommikul teed
vaatad, vaatad, vaatad, mind nukrana
Nii et ma sellest hoolima pean

Heida õnnelikult magama

(metro luminal, heida õnnelikult magama)