neljapäev, detsember 14

Kui uni on läinud ja juba mitu tundi pole tagasi tulnud, siis mida ma tavaliselt öösel teen? Kirjutan. Täna siis blogi kuna juba pikemat aega on ajuhalvatus ja midagi asjalikku mitte et ei saaks aga ei ole tahtmist kirjutada.

Karlutt on hirmus süllepugeja loom. Viimasel ajal ta muud vist ei teekski kui ainult mul süles istukski. Teinekord jah kui näeb kassi või on isu täis istunud siis on nõus põrandale asjatama minema. Eile õhtul kui mammi juurest läbi põikasime, jäi mulle sülle magama. Tõmbusin siis tahatuppa ja viskasin ettevaatlikult ise ka pikali ja tema jäi mu rinna peale nohisema. Üle kahe tunni magas lõpuks. Kuskil poole tunni takka hakkas äkki kiire, sebis midagi, vahtis unise näoga ringi ja kui nägi et on mul süles siis vajus uuesti nohinal magama. Kolm-neli korda niimoodi. Ma mõlgutasin niikaua omi mõtteid. Kaiss sai omale mammalt notsu maja koos notsuperekonnaga ja mäuras üliõnnelikult sellega lastetoas. Notsuperekonnas olid notsukaisu, notsukaarel, notsuissi ja notsuemme.

Kuna arst tunnistas tipsi piisavalt terveks siis käisime tipsiga ikkagi muusikakooli jõulupeol. Tüdruk oli kogu ürituse aja täiesti omas mullis. Tal olid tiiger ja notsukaisu kaasas ja mängis omaette nendega - see et teised lapsed laulsid, tantsisid ja ühiseid mänge mängisid ja jõuluvana käis teda ei seganud. Ja jõulukuuse peab vist juba seeaasta kiiremas korras koju tooma. Täna Kaiss üritas ehtida kõike mis vähegi kuuske meenutas.

valge kardina hämar valgus
tuhatoosi on kustunud koni
see on nukrate õhtute algus
see on üksindus
surma vari

öösiti ärkan peavaluga
söön väikseid tablette ja jääd
ei pea ma jumalat paluma
ma temata magama jään

valge kardina hämar valgus
kärbsed õhus seisavad paigal
see on tänase unenäo algus
kui magama jään, siis taipan...

(metro luminal, valge kardina valgus)

tule
mu valgus on soe
eile homme ja täna
mulle miski ei loe
tule
ma kannan su ära

tule ja võta mu hing
enne kui homsest saab täna
varjud otsivad sind
sina ei lase neid ära

(alumiinium, prozac)

Sellega seoses. Täna jäi kuskilt kõrvu, räägiti et kuidas ja kas saab koertel välja dresseerida paukude kartust või peab kasutama ravimeid? See oleks küll veider kui ma hakkaks Puslele prozacit söötma uusaastaööl. Tüüp hõljuks siis õndsa näoga mööda õue ja saaks ka ilutulestikust osa. Lihtsam on ta vist ikka tuppa lasta nagu alati.

Tegelt on hull uimasus ja uni - ainult magama ei jää miskipärast. Aga peaks. Reede-lauba öösel on mängu ettevalmistus ja lauba öösel mäng, niikuinii eriti magada ei saa. Ja siis ei tahakski.

2 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

Et oleks ka huvitet sellest paugukartuseravist.
Tahaks Lillestki välja saada.

Loom kardab ka vaibakloppimismatse.. suurematest paukudest rääkimata..

Karuema ütles ...

Ega ma miskit täpsemat ei tea. Miskis loomasaates oli. Aga ma ei kuulanud, lihtsalt kõndisin sel ajal telekast mööda.Mingist loomakliinikust ehk küsida.