Kiisasid…Kiisusid?... Kiise?... eee…Kiisa ja ta kiisusid oli hää näha, ehkki mina nägin neid küll õige vähe. Korra kui lõunal käisin ja siis peale tööd just enne seda kui nad rongile kiirustasid. A kuna Kai lubas meid oma kiirpuhkuse ajal neljaba väisata (räisata?), siis avaldas ka Lagle et külastab meid samal ajal taas. Mitte et see nüüd mulle väga rõõmu teeks sest neljaba-reede uimerdan ma Tallinnas miskil tähtsal koolitusel, susi seda sööks. Vähemalt on perel sel ajal tegevust ja lusti.

Sama päeva õhtul suundusime vanaema Anne sünnipäevale. Lapsed mürasid end seal lausa hingetuks. Kohale jõudsime üsna hilja. Krissu koos pisiMarkusega oli ka veel seal ja Karlutt sai eakaaslasega hängida. Patsutasid teineteist semulikult päris tükk aega. KaisuAnn nimetas Markust esialgu järjekindlalt Piretiks. Pärast kui pildimasin välja võeti siis keerles ja kenitles fotoka ees. Magama said lapsed hilja. Täiskasvanute kohta seda öelda ei saa, pigem magama sai üsna varakult – 11 ligi oli juba öörahu vist. Mõtlesin veel vaikust ära kasutada ja kirjatööd teha aga keegi oli õnneks arvuti kinni pannud ja mingit jaksu ei olnud hakata ootama kuni ta jälle end tööle saab. Selle minuti jooksul oleksin vist unele suikunud :P Niisiis läksin ka magama.

Järgmisel päeval läks alles möll lahti. Mõlemad lapsed mürasid ringi nagu möiraahvid. KaisuAnn hüppas laua pealt madratsikuhja peakat. Ühe korra hüppas aga niiiii pika hüppe, et tabas üle toa olevat diivanit. Sai kerge koksu. Pärast seda tegime nii, et kui tema hüppas siis ma püüdsin ta hüppelt kinni ja viskasin diivanile, sealt hüppas ta uuesti, ma püüdsin kinni ja panin laua peale. Kaarel jälitas sel ajal koera ja tegi tuhaämbriga tutvust. Pärast käis nagu Tuha-Juhan ringi ja määris kõigi riided tuhaseks enne kui kurjam puhtaks saadi.

Niisiis pole imestada et kui õhtul koju jõudsime viie ajal, siis mõlemad lapsed magasid nagu notid. Kaisu tundus jäi lausa ööunele. Igatahes kui ma talt kombe ja mütsid-saapad-sallid eemaldasin, siis tegi küll silmad lahti ja muigas kavalalt aga jäi uuesti magama. Aga kaheksa ajal kui on tavaline magamamineku aeg, ärkas ta üles ja siis kuni kella kaheteistkümneni, lesis küll oma voodis ja vist isegi tukkus vahepeal aga pidevalt küll oli tal janu ja kõht tühi ja hambad vajasid pesemist ja pissuhäda jms. Lõpuks kolis ta meie voodisse. Seal on muidu Kaarel kuningas ja magab meie vahel aga nüüd Kaiss ronis venna kõrvale ja kukkus teda nunnutama mis unisele poisile muidugi ei meeldinud. Päris tükk sebimist ja seletamist oli enne kui Kaiss tagasi oma voodisse küüditamise ähvardusel tasaseks jäi. Siis pani nina vastu mu nina ja jäi magama.

Kaarel on üldse KaisuAnni tähelepanu suhtes väga tundlik. Nii kui ta juba näeb et Kaiss tema poole tuleb siis pistab hoiatavalt kisama ja üritab põgeneda. Sest midagi head ei ole sealt loota, õde kas tahab talt midagi käest ära võtta või kallistada või musitada või sülle võtta või midagi muud sarnast teha. KOOS Kaisuga on ta nõus mängima aga et tüdruk TEMAGA mängiks, see ei lähe mitte.

Täna töö juures hommikust süües avastasin pirukat närides toidu seest hamba. Mõtlesin, et ohhoo, on alles tegelased need kokad. Natukese aja pärast kui suus nagu imelik tunne oli, siis tuli välja, et kokad va põrgulised olid piruka sisse mu oma hamba sokutanud. Pool ühest kihvast on igatahes puudu. A see oligi juba kaks korda parandatud ja paar kuud tagasi tuli plomm jälle välja. Enam temaga siis muret ei ole. Asi seegi.

Tervitused siinkohal kõigile stomatoloogia-alal töötajatele :)