kolmapäev, november 29

Karlutil on esimene hammas väljas.

KaisuAnn otsustas eelmine muusikatund soolokarjääri kasuks ja püüdis füüsiliselt mõjutades rivaale vaikima sundida. Ta teinekord kodus ka ei kannata kui keegi koos temaga laulab vaid tahab üksi leelotada. Viisime läbi kasvatusliku vestluse.

Tegime sauna ja H ühtäkki tuli tuppa ja teatas, et avastas külmaveetünnist sinna uppunud hiire. Kaiss oli selle veega vannis käinud ja mina kui lava pealt tulin jõin kapatäie januleevenduseks. Sellega seoses meenub Kurjami laul, mille muid sõnu ma ei mäleta peale refrääni: "Ma jõin surnupesuvett!"

Ma sain preemiat :) ja üldse mitte vähe :))

Brikett tuli ära a on veel sisse vedamata.

Vinku elab nüüd öösiti ketis sest käis väljaspool aeda rahvast kummitamas koos naabrikoeraga. Naabritüdrukut oli väidetavalt ka naksanud. Mõtlen uue, kahemeetrise aia peale, sest vanast hüppab ta nagu muuseas üle.

Nüüd käin uuesti haiglatööl ka. Et ei kostaks Operatsioon Õ laulu: "Kõik mis vaja on meil majas, leib on laual, puder pajas, puudub ainult paha raha."

Mul on ikka korralikku võtmehoidjat vaja. Praegu on mul neli eri võtmekimpu ja nüüd avastasingi et haiglakabineti võtme olen vahepeal ära kaotanud. A õnneks sain enne vastuvõtu algust logopeedi käest laenata, ehkki pidin selleks teise majja jooksma, tuba on meil nimelt kahe peale.

Pirts uuris et ega H ei plaani tööle naasta, tal, tundub on endal plaan lapsesaaga ette võtta. Pakkus et võiks ju vaheldumisi teha - tema läheb H tuleb ja siis jälle vastupidi. Hoiavad teineteisele töökohta jne. A H-l on plaanis siiski oma õigustatud kolm aastat ära kasutada ja rääkis juba kolmandast lapsest midagi. Ausalt öelda mina küll kolmandaks valmis ei ole.

Mõtlesin, et suurem uni hakkab jälle ära minema. Nüüd olen pühaba-esmaspäe hiljemalt kaksteist-üks magama saanud ja vähemalt seitsmeni maganud ja peaaegu ei tundnudki enam väsinuna ja sellepeale läksin jälle kell üks magama, pool neli läks uni ära kuni kella kuueni. Jepikajee. Ühest blogist leidsin sellise lõigu: "Lamasin seal ja uni jäigi tulemata. See on alati nii, et kui oled juba küllalt kaua elanud magama MINEMATA, ei oska keha enam seda. Ta on harjunud lihtsalt ära vajuma kui enam ei jõua". Täpselt, just nii ongi. Siia sobib kenasti Vennaskond: "Uimane ja väsinud ma tänagi näin". Viimane tund kuuest seitsmeni kui uni tuli siis ka Karlutt siples ja magas minu särgisiil pihus. Kui kaissu võtsin siis oli rahul ja roosa.

Sellega seoses, Kadikaga tuli jutuks inimeste veidrused. Kõnelesin et minu privaatne sfäär on vähemalt meeter ja näiteks kättpidi teretada mulle ei meeldi ja ei meeldi kui inimesed käesirutuskaugusest mulle lähemale tulevad. See jäi muidugi lisamata, et see ei käi kõigi kohta, on teatud inimesed kelle lähedust ma naudin isegi siis kui nad mul ka jalgupidi seljas trambivad. Karlutt ja KaisuAnn on kaks suurepärast näidet.

Lagle ja lastekompanii pidi meile täna külla tulema. Kiisal on miskeid notariasju ajada. Aga mina näed kõlgutan siin töö juures jalgu. Õhtul läheme vanaema sünnipäevale. Ma viin veoauto Põltsamaale Karlile tagasi - hõissa maanteekuningas Gaz-53. Hoidke alt, tal on päris mõnus roolilõtk.

A, eile Laukas olin täiesti veendunud et 17 on väiksem number kui 16 enne kui teised mind imelikult vaadates vastupidist tõestasid. Ma ei tea, 16 kõlab kuidagi soliidsemalt. Päris naljakas oli. Ja hiljem asja kommenteerides laususin: "Ja mina loll olin kogu aeg veendunud et 17 on suurem number."
"17 ongi suurem number," öeldi selle peale.

Nojah mis sa lolliga teed, matemaatika on mul alati nõrk olnud.

Aga ilmad on suurepärased. Minu poolest võiks kuni kevadeni sügis olla. Mitte ei igatse talve. Elagu vanaagurisügis! Vihma, tuult ja kottpimedat pimedat! Ma ei saa tänapäeva noortest aru. Kui mina alles jugend olin siis olid tänavalambid väga populaarsed puruksviskamise objektid - inimesed said rahus pimedas kõndida. A nüüd lõhutakse jumal teab mida aga tänavalambid säravad silma nagu põrgulised. Vahepeal kõneldi et võetakse vastu miski valgussaaste seadus. No kus ta on? Kella üheksast tuled surnuks, et saaks rahus ja pimedas kõndida ja hoitakse emakese maa ressursse ja maksumaksja raha hullult kokku. Ja kõik on rahul.

2 kommentaari:

Metsamoor ütles ...

Puu otsa Sa oma pimedusega ükskord või kakskord kõnnid! Tahan Austraaliasse, kus kell on niipalju, et vasrsti võib end kotile seada, sooja 30 kraadi ja pimedust niiiiiiii vähe, et jube kohe... Kui seal natuke ära oleks, siis hakkaks ehk kunagi (nii mõne aasta pärast) pimedaid niiskeid ja külmi sügiseid igatsema...

Anonüümne ütles ...

See on ju nali eks? Sa ei mõtle seda ometi tõsiselt? Kui külm on siis võib ju sauna minna. Ja niiskuse vastu aitab hästiköetud toaahi :) Ja et Austraalias on pimedust nii vähe et jube kohe...ausalt öelda võtab kõhedaks küll :P seda ma räägingi et võiks pimedam olla, siis pole mingit hirmu ;)