See ränk peavalu mis vahepeal oli on vist mõju avaldanud. Aju läks vist lühisesse. Alates esmaspäevast on mul iga päev olnud tunne et on reede. Kusjuures tavaliselt justkui ei mõtle et mis peäv on aga kolm päeva on olnud mingi sisemine tunne et on reede. Samas reeded pole nagu miskid erilised päevad minu jaoks. Veider.

Täna hommiku võtsin aga töö juurest vabaks ja askeldasin kodus. See on üks mõnusamaid hommikuid. Olen siin juba mitu aega üritanud vähemalt üle õhtu miski 11-12 magama minna et veidigi mingit energiat kuskilt leida. Ja täna oli täiesti harjumatu tunne tõusta rõõmsa ja teotahtelisena. Ja õues oli ilus. Esimene talvine hingus oli üle maa käinud -2 kraadi näitas termokas ja päike oli just tõusmas. Õhk oli värviline, klaar ja karge nagu allikavesi - ma armastan sügist.

Kogu hommik möödus rauges pühapäevatundes. Pliit küdes, lapsed olid rõõmsad ja rahulikud. Karlutikas askeldas nii rahulikult ümber minu ja Kaisu ei hüpelnud ega kisendanud. Kino sobis muusikaks nagu rusikas silmaauku kusjuures täna ei kostnud laulud üldse kurvalt vaid neis oli mingi varjatud elurõõm.

Puhkus võiks juba tulla. Tahan rohkem sääraseid hommikuid. Tunne on nagu roosas mannavahus vedeleks :)