Jeebus-jeebus, kohe näha et aasta viimane kvartal on käes. Mõnusaid paberikuhjasid peab jälle täitma hakkama. Ja kuulõpu aruanded terendavad ka silme ees. Vaesed metsad kuhu nende paberdatud hing küll läheb. Tänu e-ajastule läheb paprit siiski vähem raisku kui siis mil ma peaks kõik selle vanamoodsal moel kribama.

Karlutt tegi eile mammi pikas koridoris pikki-pikki matku edasi-tagasi. Ka lävepakud on tema jaoks nüüd ületatav raskus.

Helps, KaisuAnn ja Kaarel käisid ka eile Laukast läbi. Nüüd hakkab seal juba veidi inimsõbralikum keskkond tekkima.

Kui õhtul kodupoole sõitsime siis kaiss palus, et issi jutusta mulle üks lugu. Et parasjagu midagi asjalikku pähe ei tulnud, siis rääkisin talle seda mida me ise tegime parasjagu aga nagu need oleks keegi teine. Ja tütrekese nimi oli Annabel. Kaiss sai muidugi kohe aru et jutt käib meist. Aga jutt tüüris sinna, et kui Annabel koju jõuab siis on tüdruk nii väsinud et peseb kohe ära ja läheb kohe magama ja oi kui mõnus on oma teki all keras olla ja pesas olla.

Ja huraa: Juba enne kui Kaiss tuppa sai kuulutas ta et on väsinud ja läheb kohe magama :) ning nii sündiski. Seekord käis asi ikka õige lihtsalt. Karlutt jäi juba autos magama.