31 august, neljapäev, 2006
Mõtlesin, et ei tõota tulla just kiire päev ja seepärast veedan hommikupooliku kodus ja lasen Helpsil magada. Asjatasin siis lastega, need mõlemad põrgulised nagu kuked varakult üleval. Kaisu armus „Väikesesse nõida“ ja unustas isegi mõneks ajaks „Väikevenna“ kes siiani on olnud tema palavalt jumaldatud staar. Tüdrukul on ühed uneriided mis KaisuAnni väitel on „liiga ilusad, ma olen nendega nagu Väikevend“. Jube raske on tal neid liiga ilusaid väikevenna riideid seljast ära saada, ta ainult neid kannakski.
Et tuba on rõskeks tõmmanud, siis panin ahju väikse tule. Mõnus oli ahjutule paistel istuda. Kaiss vaatas oma filmi ära ja tuli minu juurde nõidasid joonistama, Kaarel siblis madratsil püüdes edasiliikumise saladusi avastada.
Karlutt on juba rännumees vali. Aeglane aga sihikindel madratsitmöödareisija. Ainus probleem mis teda veel takistab on see, et esiots ja tagaots kerkivad tal eri aegadel üles, liigub nagu ussike. Mõlemat otsa korraga tõsta veel ei jaksa/oska vist. Sättisin ta korra katse mõttes käpuli ning seisis mingi 4-5 sekundit imestunult enne kui kõhuli vajus. Püsti kui panna aga seisab nagu vana mees, ei julge teist nii kaua toetadagi kui tema jaksab seista, lähevad veel jalad kõveraks.
Kuskil kahe ajal asutasime end mammi poole minema. Ma läksin Karlutiga vankriga ees ära, tipsid pidid autoga järgi tulema. Ilm oli mõnus, selline energiat süstiv. Niiskelt karge, tuuline, pilvine aga soe. Karlutt jäi tukkuma, mina panin Alumiiniumi, Oma Sädeleva Sõbra kõrvaklappidesse voolama, päikeseprillid ette (mitte et päikese pärast, päris hall ilm oli aga ma tahtsin olla täiesti omaette ilma väljaspoolse heli ja pildita) ning oleks võinudki jääda kõndima. Sügis on alati mu lemmikaastaaeg olnud.
Mammi juures oli mu pere juba ees, saabusid ka Tõnn ja Ljuba Kristiinaga ning tähistasime Nele-Raido pulma-aastapäeva (tervitused siinkohal asjaosalistele iirimaale, armastage teineteist ja saagu teid palju),
Pildil asjaosalised ja meie.
1. septembrit (tervitused siinkohal asjaosalistele kel kooli asja, õppige ja uudishimutsege) ja minu sünnipäeva :D See viimane tuli mulle teatavat laadi üllatusena :D aga mammi oli saanud just seeniorpaketiga odavalt telefoni mida tal vaja polnud ja siis otsis põhjuse selle mulle anda (mammi puhul ei ole pool aastat varem tehtavad sünnipäeva, jõulu jms. kingitused mingi haruldus). Korpus musta värvi ja ekraanile sai panna tumepunase taustavalguse – eriline telefonidefänn ma ei ole, oleksin oma vana närakaga veel mõne aasta läbi ajanud aga väljanägemine on tal küll selline et mu süda sulas :P
Siis helistas J0gi et koeranässid hulguvad aia taga ning siis hakkasime kola kokku sättima. Seekord läks Helps Kaarli ja käruga sest Tõnnil oli vaja miskit kappi nihutada ja me KaisuAnniga vurasime tema poolt läbi, siis Kadika poole (punapead ennast nägin ka korra aknalaual säramas) et Jogi käest kellega nad mänguplaani paika panid piipu laenata laupäevaseks mänguks.
Siis koju, vaidlused tipsiga „Väikese nõia“ vaatamise osas, tüdruk vannist läbi ja tuttu. Siis saabus koju H ja K. Karlutt magas juba ja sai ta välja vankrisse magama jäetud. Ma söötsin elukad ära ja asjatasin asju ajada väljas et tema ärkamismomenti tabada. Seda ei tulnud, ega tulnud. Siis võtsin „Tumedad materjalid“ ja läksin välja lugema. Kahju et võrkkiige juures valgust ei ole, sättisin end saunatule alla ja lugesin kuni poiss tühja kõhu peale ärkas. Viisin ta tuppa. Kell oli juba kaheteistkümne ligi ja tegelt oli mul ilge uni kallal a tahtsin Helpsile „Vaimudest viidud“ näidata. Mulle endale meeldib see hullusti. Sättisin siis madratsi maha ja hakkasime vaatama. Ma jäin veerandi filmi ajal magama, seal kus Tsikiiro on nõid Jabaaba juures tööd nõudmas.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar