5 juuli, lauba 2006

Veiko ja Oksana pulm. Hommikul laadisin Niva kola ja peret täis ja tuld Põltsu poole. Et me olime ajagraafikut veidi ületanud siis pidi vaesest vanast Nivast 110 km/h välja pigistama. Ei tea kas just seetõttu aga igatahes kadus tal ära üks kapotti kinnihoidev polt. Põltsus laadisime kola Audisse ümber, Anne ja Karli kaasa ja tuld Viljandi poole. Kohale jõudsime õigel ajal.

Viljandi abieluregistribüroo erineb Jõgeva omast nagu öö ja päev. Päris mõnusalt viis tädi selle tseremoonia läbi. Lisaks elav muusika ja laul. Ka Tartu per.büroo võiks viljandlastelt õppida.

Siis sai tehtud üks tiir mööda Viljandi lossimägesid. KaisuAnn leekis seal ringi nagu pöörane. Kui ükskord autosse jõudsime, siis oli ta selle peale valmis kohe tükk aega ilma sebimata istuma. Siis pulmasõit Tartusse, Rehe hotelli. Pulmalised muidugi gaasiga ei koonerdanud ja et sõit igavaks ei läheks tegid sajakildise tunnikiirusega ussi.

Hotellis sai tuba võetud, et oleks koht kus lapsed magada saavad kui ära väsivad. Registratuuritädi oli lahke ja vastutulelik ja sain kahese toa ühese hinnaga ja sellestki 20% alla. See oli kusjuures ta enese initsiatiiv enamuses.

Pulm oli. Hmmm. Kõige suurem pulmapidur oli pulmavana. Kärtspunases kostüümis tikk-kontsadel blond tips keda ma ei näinud kordagi naeratamas. Tema õhtujuhtimisstiili vaadates võis vabalt tema kostüümi materjaliks lateksi mõelda ja piitsa sinna juurde. Lisaks ei tabanud ta üldse matsu vist mis ümberringi toimub. Kõigil kõht juba korises kui kohale jõuti aga süüa sai umbes tund hiljem, enne rääkis ta seal mingit oma juttu. Lapsed olid eriti õnnetud. Söök oli laual aga taldrikuid ja värki ei olnud. Kaisu siis hakkas lõpuks vapralt mingi noa ja kahvliga ise otse lialt lõikuma. Helps viis talle ja Serenile oma lauast taldrikud (neil olid taldrikud aga süüa ei olnud :P ) A mina ja kaareel sellest pääsesime.

Siis kui teised läksid peale hotelli kättenäitamist ja enne „sööki“ pruutpaariga toomemäele ja linnapeale sõitu tegema, viskas meie pere hotellitoas külili ja jäin tukkuma tunnikeseks-teiseks. Kui pulmarahvas naases siis ülejäänud pere läks alla a me Kaarliga põõnasime edasi. Kui poiss siis ükskord ärkas ja me alla kobisime, kanti parasjagu alles sööki lauda. Väga täpne ajastus.

Pulmavanatips aga tegi trikke edasi. Tema skeem oli umbes selline et kaks kuni poolteist lugu tantsumuusikat. Siis kõik lauda, ta pidas jutlust vanadest pulmakommetest, siis paari tantsuloo jagu said hakata sööma, siis üks mäng, lauda tagasi jne. Ja iga 5 minuti tagant pidi plaksutama mingil põhjusel – no umbes nagu ameerika filmides nad seda koguaeg teevad. Ei saanud õieti ei süüa, ei tantsida, ei võistlusi teha kuigi kõike seda justkui tegid. Kavalam oleks tegelt ikka, et vähemalt pool tundi saab süüa ja poolt tundi jalga keerutada ja pool tundi võistlusi teha vms. Jubedalt hakkis ära, nii kui said millegagi just hoo sisse, nii tips tõmbas pidurit. Ja tavaliselt nii et kui rahvas oli just tantsuplatsile jõudnud palus ta kõigil maha istuda, kui rahvas oli istunud ja sööki ette tõstma hakkas, palus ta neil püsti tõusta ja korraks ära tulla. Rrrrrrrrr.

Ma kusjuures sain veel parima ameti. Sellist ei ole ma veel trehvanud üheski pulmas – „Kontvõõras“. Ja sisuks on see, et hoiad teistest eemale, millestki osa ei võta ja oled üldse omaette ja võõras. Vaaau. Pulmapeol. Taseeee. See peab olema mingi eriline mõistus kes sellise asja peale tuleb. Vana rollimängurina ei olnud mul erilist probleemi sellega vabalt hakkama saada :P Tegelesin oma perega ja olin täitsa omaette :) mitte et ma oleks seda ametit tõsiselt võtnud aga arvestades seda tsirkust mis tädi tegi polnudki eriti muud teha. Isegi lapsed juba magasid ja me Anne, Karli, Helbe ja mina, käisime neil pooletunniste vahetustega valvamas, ei sündinud suurt midagi, tantsida ei saanud, möllu ei saanud ja lõpuks pruudipärja mahamängimiseni me ei jõudnudki. Juba enne kella 12 läks meie pere magama.

See-eest tegi KaisuAnn öösel trikke ja ulgus kuu poole. Oli teine vist kole ülierutatud päevasündmustest. Tükk tegemist oli et teda rahunema ja uuesti magama saada. Lõpuks Helpsi süles jäi tuttu.

Aa, pruudipärjast: Kaido ja Inga pulmas mängiti see meile Helbega maha, meie pulmas Kaile ja Ristole, Kai ja Risto pulmas..hmmm... vot seda vanainimese mälu... Kuule Kai, on see teie pruudipärja saajapaar järjepidevust elus hoidnud?

Aa, pulmakülalistest: see oli eesti-vene segapulm ja kui lateks-mama poleks käskival häälel pidevalt pidurdanud oleks kindlasti kõvasti nalja saanud. Nüüd ka sai sutsu aga noh... ka riietuslikult sai kultuuride erinevusest kohe aru. Helps muidugi ütles, et kui riietuse järgi jagada siis mina oleks Oksana sugulaste-sõprade sekka liigitunud mitte Veiko poolele :P

Aga pulmavanatipsi pingutustele vaatamata oli rahvas entusiastlik ja Oksana pool tegi ka ohtralt isetegevust - esinesid tantsude (breik jne) ja lauludega (ukraina rahvamuusika).