27. august, pühapäev, 2006

Ärkasin hommikul kell 5 selle peale, et arvasin vihma sadavat. Kuna magasin lageda taeva all teki ja lambanaha vahel, siis tegin igaks juhuks silmad lahti. Ei sadanud, hoopis udu oli nii paks ja märg, et tilkus sabinal mööda puulatvu alla. Nähtavus oli kümne meetri ringis. Nõiduslik ja ilus, täiuslikult hall maailm. Et seda ilu ei näe iga päev, siis ajasin end üles, keerasin kodinad teki sisse, tegin pambule mõõgarihmast kandeaasad ja asutasin läbi udulaama kodupoole astuma.

Metsavahel astudes oli saatjaks katkematu sabin kui udu mööda lehti alla nirises. Ent kui karjamaade vahele jõudsin, siis oli saabunud vaikus nii sügav, et mu enda saapaasted liival tundusid kurdistavalt valjud.

Kui möödusin hobuste karjaaedadest, siis tulid need udust uudishimulikult lähemale nagu viirastused ning olid täpselt sellise näoga, et tahavad saada miskit. Mul oli juhtumisi kaasas käär leiba ja vorsti. Viimase sõin ise ära, leiva jagasin hobustele. Seepeale olid nad mu truud saatjad nii kaugele kui aedik lubas. Kui see lõppes võtsid ülesande enda kanda järgmise aediku hobused ning nendega liitusid sõbrad teisel pool teed olevas aias. Niiviisi läksingi tükk aega kahe saatesalga vahel.

Koju jõudes magasid veel kõik. Käisin saunas ja ehkki eelmisel õhtul oli pere ja vanaemad-isad sauna teinud, polnud vesi eriti soe, isegi leige oleks palju öelda…no tegelt ta oli lausa jahe :D siis oli ikkagi mõnus ennast puhtaks loputada. Rännakusoe oli sees ja mõnus karge tunne jäi.

Tuppa minnes oli KaisuAnn ennast just üles ajanud ning ta kolis meie voodisse. Panin talle läpakaga muumitrolli multika ja viskasin ise samuti sirevile. DVD-l on 4 multikat. Kui teine algas, jäin magama. Magasin u. kaheteistkümneni. Päev möödus raugelt pere seltsis. Täiesti pühapäev mis pühapäev.

Õhtul kui lapsed magasid üritasin raamatu lõpuni lugeda aga silm vajus vägisi kinni. Lasin sel rahulikult sündida.