Eile oli väga ilus ilm kui kõrvu peast rebiv tuul välja jätta. Olme Kaisukaga hommikul kümnest õhtu poole seitsmeni õues. Hommikupoole sisustasime metallitöödega. Tegin Kaisule ja Helpsile kummalegi käevõrud. Kuna poleerimisketast ja pastat pole, siis nad veel eriti ei läigi, meenutavad nagu sihukest vanaaegset, maa seest välja kaevatud ehet. Kaiss oli ka hirmus abimees, elaski mul töölaua peal nagu lilliput, viilis ja toksis hoolega kaasa. Vahepeal tassis osa tööriistu ka koertele, et need ei kurvastaks.

Mammi ja paps käisid ka päeval pealelõunal abiks õue riisumas. Siis askeldasime aias, jänku Juta sai kolitud lauda ette suvekorterisse. Olen ma kõnelnud, et Hurmari kaks jänest, kumbki koos kümnepealise nädalase pesakonnaga said minu juurde? No nüüd on nad juba kahenädalased ja kepsutavad ringi, ise alles imeväiksed karvapallid. Kaisu muudkui käib neid söötmas-jootmas ja silitamas.

Õhtupoole hakkasin oma kiivrit tegema, Kaiss ka usinasti abiks. Ainus mis talle ei meeldi on elektrilised tööriistad, siis puges ta iga kord autosse peitu. Pani raadio mängima ja vilgutas tuledega kuni sain relaka/drelli/käiatööga ühele poole. Lõpuks oli tal põhitööde tarkused selged. Kui ma olin kaelakaitse välja lõiganud siis Kaiss tuleb autost välja vaatab, noogutab ja ütleb: Nüüd servad viiliga üle, et terav ei oleks :D

Lõpuks, poole kuu paiku tüdines ta aga ära ja kuna ta oli nii truult mul kõrval sebinud siis ei lasknud ka mina end paluda kui tips teatas, et on mänguaeg. Möllasime õues ringi kuni tuppaminekuni. Selleks ajaks oli tipsil toss väljas, kiirelt vannist ja söögilaua tagant läbi ja voodisse. Ta on juba teist õhtut nii väsinud, et laeb emme minema ja jääb Sipsiku raamatut vaadates ise ja täitsa üksi oma voodis magama. Mina panin sellal Kaarli tuttu. Me teeme nüüd magamapanemist uut moodi. Kuna mina olen päeviti rohkem koos kaisuga ja Helps Kaarliga siis magama paneme õhtul mina Kaarli ja helps kaisu et teist last ka veidi rohkem näeks ja sussutada saaks. Kell 9 õhtul mõlemad lapsed magasid - juhuu!

Mina läksin pärast seda tagasi, et loomad sööta, puud vedada ja pärast muud sihukest pisiaskeldust veel garaazi, et kiiver kokku neetida ja rihmad külge panna. Sain tehtud. Panin maki kõrvale mängima ja mõõõõõnus. Ühe puuri murdsin katki, neljaseid seibe ei olnud ja pidin need ise tegema aga pärgel küll, nüüd juba tunnen et soojad ööd on mõnusad. Päris rahul ma selle kiivriga veel pole aga kanda juba kõlbab.

Kolmveerand üks tuppa, vaatasin ära "Sõprade" lõpu ja siis...

Kaiss oli selles tormituules ikka külma saanud ja nüüd ärkas nutuga, et kurk on valus. Oh häda ja viletsust mis sebimine nüüd hakkas. Tips ulub, emme lohutab ja ravib, iss jookseb mööda maja et leevendusvahendeid leida. Villased sokid oleks hea jalga panna mentoolisalvi peale aga Kaiss on kapiukse võtme ära kaotanud ja lasteriietele ei pääse ligi, mine või kangiga ukse kallale. Hea et osa pesu alles triikimisel oli. Salvid-määrded, tee, mesi, auruvann ja siis olin une nimel nõus juba tapma. Ka Kaiss jäi süles tukkuma ja lõpuks omaeti......voodi.


Hommikul kell 7 leidis Kaiss et ta ei soovi enam magada.