Kui Kaisu eile õhtul telekast lastesaadet vaatas ja mina köögis askeldasin, siis kuulen äkitsi Kaisu kisa: Ei, ma ei taha haiget saada. Lähen vaatan...kõik rahulik, tips vaatab telekat. Lähen tagasi. Natukese aja pärast kuulen jälle: Ei, ma ei taha haiget saada. Tema istub pea käte vahel ja kartlik ilme näol. Nüüd hakkan juba tõsisemalt asja uurima ja küsin, et mis värk on? Ja mis selgus – tema kartis kärbest. Põristas teine äärmiselt ohtlikult ümber pea ringi. Ma siis seletasin talle kärbse olemust ja et need ühed väga tüütud aga arad ja kahjutud elukad on. Viisin Kaisule ka enesekaitseks kärbsepiitsa mida tips järjekindlalt kärpsevitsaks nimetas. Laulsin talle ka ühe julgustava laulu kärbsest ja alguses ta naeratas

See kärbes on üks naljasell
laelamp on tema karusell
lamp seisab oma koha peal
kuid kärbes ringi jookseb seal

Aga kui ma järgmist salmi hästi õudusfilmiliku häälega laulsin:

Ja kärbse vari suur ja must
käib mööda lage mööda ust
ja mööda köögikardinaid
mis äsja puhtaks pestud said

siis kõmbas tütreke väike kössi ja ja ütles et ma enam ei laulaks aga et õpetlik lugu lõpuni viia siis ma ei lasknud end katkestada ja lõpetasin:

sest kortsu läheb ema kulm
ja isa pilk on äkki julm
siis haarab vihakihk neid kaht
ja lahti läheb kärbsejaht

ja siis tormasime mõlemad kisa ja huilgamisega kärbest jahtima. Aga ta enesekindlus suurenes ning sai rahulikult saate lõpuni vaadata.

Täna trennis 12 inimest. Päris lõbus ehkki vigastusterohke oli. Mu enda suurim apsakas ei tulnud vastaste poolelt, vaid põrutasin ise ühe äkkrünnaku käigus oma katkise põlvega täie hooga vastu elektriposti. Sihuke tunne oli et tahaks pükstest välja karata ja seejärel kohe paljaste kätega hauda kraapima hakata. Aga kannatasin siiski lahingu lõpuni - ja me võitsime.

Egor astus läbi ja mainis, et lõpuks sai ta ometi rahulikult magada.

Täna oli üle 20 kraadine ilm ja sai hommikust peale väljas askeldatud. Kaisu oli ka asjamees ning aitas mind usinasti metallitöödel. Laulsime sepapoiste duetti. Helps ja Kaarel kükitasid pea kogu päeva toas, Karlutt on veel nohune.

Kui tips veel lahingtrennis ka ära käis siis oli ta nii väsinud, et jäi õhtul täitsa ise oma voodis magama. Eile õhtul aga kui Helps teda uinutas siis olid Kaisu närvid raudsemad kui emme omad. Lõpuks keeldus Helps temaga ühtegi sõna vahetamast. Kaiss leidis paslik olevat selle peale öelda - emme on nuku, nuku ei räägi! Ja kui Helps ei öelnudki midagi, siis tähendas armulikult - tubli nuku.