Kaisukat on vallanud patarei-religioon, et igas esemes peitub müstiline "patarei" mis paneb kõik olevused liikuma ja masinad tööle. Ja kui "patarei" saab tühjaks, siis on jokk. Paljude asjadega see ju nii ongi aga ta on laiendanud seda kõigele, ka elusolevustele.

"Kass ei saa nurruda, tal on patarei tühi."

Ma ütlen talle: "Sõida oma tooliga siia lähemale, muidu sa ei ulata." Vastus: "Tool ei saa sõita, tal ei ole patareid."

Jne. Seda ütleb ta ka enda kohta. "Ma ei saa rääkida/tulla/teha, mul ei ole praegu patareid sees."

Mul on ka patakas vist tühi. Tegelt oleks igast põnevaid asju kirjutada - päevastest õuesmöllamistest, (Kaarel tegi ka oma esimese õuetreti) linnaskäigust, jääpurikaafäärist (Kaiss jäi ühe hiiglasliku jääpurika külge kinni) jne aga no krt, mitte ei viitsi arvutiga klõbada.

Lugesin vahepeal läbi "Poslednii dozori" ja "Bridget Jonesi päeviku." Mõlemad on head asjad. Ühes põnevust, teises nalja.

Ei viitsi jah kirjutada. Lähen toon parem õuest lumehangest ühe "Late Harvest Chardonnay" ära. Jube veiniisu on.