Tihe nädalalõpp oli.

Neljaba magic poole kolmeni, reede add ja pärast ehitasin poole ööni turviseid, lauba suur lahing tallinnas ja pühaba tiia-triinu sünna. Viimane toimus Anni mängumaal nagu varemgi. Lapsi oli jälle lasteaiajagu kohal ja Kaiis möllas ringi. Koht on kolinud ja uued ruumid on suuremad ja mõnusamad. Lagle tegi sihukese tordi et tagasiteel olime kõik nagu pallikesed.

Laupäevane lahing oli ka viimase peal. Päris äge andmine oli. Umbes 50 vs. 50. Ja mina olin ühe poole pealik. See oli hea kogemus. Sellistel üritustel peaks proovima iga kord kohal olla. Kasvõi niisama reamehena. See on hoopis teine taktika ja nõudmised võitlejatele kui sellised pisimadinad 6 vs. 6 nagu meil tavaliselt. See innustab osalejaid endast rohkem andma. Ja õpetab rohkem.

Veider asi. Tavaliselt ei helista mulle keegi nädalate kaupa. Ainult tüübid kui aia taha tulevad, siis teevad vastamata kõne - uksekella asemel või nii. Aga nüüd lahingul kui ma arvasin, et mul aku tühi ja välja lülitatud. Siis hiljem avastasin, et sisse lülitatud, aku täis ja 19 vastamata kõnet. Oskavad inimesed ka alati valida just selle hetke kui ma telefoni juures ei ole. Muidu kui alati taskus on - mkm, iial keegi ei helista.

Aga see jääb tõenäoliselt üheks viimaseks ürituseks kuhu ma lähema poole aasta - aasta jooksul väljaspoole maakonna piire lähen. Vahest mõni maleva lahingmängudest välja arvata. Või ehk mõni ekstra-ultra-superüritus millelt ei saa puududa kui tahad kätt larpipulsil hoida :D kui selline tõesti tehakse siis jah, võtan kaalumisele aga ma ei usu, et mõni selline toimuks väljaspool jõgeva maakonna piire :D :P Eks näis. Sündival juntsil vaja ju silm peal hoida.

Eelmine nädalavahetus sai Kasteheina talus Kaarli järelsünnal käidud. Kaiss oli sellest ka vaimustuses. Juba ammu kõneles muudkui et peab minema ja Kaarlit lohutama et ta ei nutaks. Aga seekord polnud sõps tal haige ja nad said päris kenasti omavahel mängida. Maris oli oma perega ka kohal ja Maria-Miranda liitus ka nende seltskonnaga. Seekord meeldis kaisul hästi käsutada. Umbes nii et : "Rasmus, tule marss-marss siia (ma ei mäleta mida tegema)." Aga Kaarlit poputas ta ikkagi eriliselt muudkui musitas ja kallistas. Esimene kord kui Kaiss teda kallistama läks, siis ehmatas poisi ära, nii et see emmele kaebama läks: Tahtis kakelda.." Aga pärast harjus ära :D

Mis siis veel huvitavat...

Reedel läheme delegatsiooniga linnavalitsusse kus väristame häält ja küsime kas saaks klubile linna kulul ruume. Teoreetiliselt pole neil midagi selle vastu. Nüüd sõltub kõik tõenäoliselt meie esinemisest sellel kohtumisel.

Tõmbasin ära ka "Nosferatu" 1922 aastast. Lähemal ajal tahaks ette võtta ning selle ja "Tanz der vampire" ära vaadata. Täna vist ei jõua.

Täna Kaisut magama pannes tegi ta head trikki. Tahtis veel pärast pesu ja enne magamaminekut leiba süüa. Jah just, tellis mult, et tahan leiba. No ma viisin siis juba üksiti piima ka. Sõi ja si siis kui pool leivaviilu söödud vaatan - tema toksib ninaga leiba. Ma küsin, et mis teed? Tema - ma olen pääsuke, ma nokin :D