3. oktoober 2005, esmaspäev

Hommikul oli kohe teine tera lauta minna. Midagi polnud laiali lammutatud, mingit trügimist ei olnud, laudauks seisis ilusti nii nagu oli minust jäänud. Eh, rõõmuaeg.

Töö juures oli kõvasti sabistamist. Nädal aega mööda koolitusi aelenud, siis tuli nüüd järgi rabada kõik mis kuhjunud oli. Lisaks veel eelmise kuu aruanne teha.

Kodus läksime Kaisukaga kohe õue. Pühkisime ja riisusime lehti ja pärast läksime Xenat söötma. Kaiss nimetab teda järjekindlalt Sokuks. Kuna metsalist enam segamas ei olnud, siis julges tips jälle omast käest kitse sööta. Puukis kitsekese õunu nii täis, et see oli nagu pall. Siis tuli emme ka õue, sest nägi aknast me tegevust ja tõi lisaks veel leiba.

Sellal kui ma köögis majandasin käisid Helps ja Kaiss poes. Kui tagasi tulid, siis helps kõneles, et Kaiss oli poes kommileti juures klammerdunud mingisse värviliste šokolaadinööpide pakki ja sellega jooksu pannud. Helpsi küsimuse peale, et kuhu nüüd, siis Kaiss seletas, et „tädile, tädile“. Ta teab, et kaup peab enne müüja käest läbi käima. Siis ütles Helbe, et „aga sul pole ju raha?“ Mispeale Kaiss õnnetult seisma jäi ja kommipaki tagasi tõi. Helps lubas talle siis ise kommi osta. Ta on meil ikka hämmastav. Täna sai ju 1,9 kuuseks ja juba turumajanduse peensustega kursis :o

Ma ise leidsin oma postkastist teate, et ameerikamaalt on saabunud pisipakk. Ho-ho-hoo, god bless america! Lõpuks ometi jõudis kohale, ma poleks uskunudki. Aga postkontor oli juba kinni ja saan selle alles homme ära tuua.

Õhtul tegime sauna ja kogu pere sai end puhtaks klanitud. Kaiss on juba piisavalt suur, et saab ise aru, kui on väsinud ja küsib end tuttu. Teinekord aga ehmatab ise ka selle peale kohe ära ja mõtleb kiiresti ümber aga ega siis enam pääsu pole : P