24. september 2005, laupäev

Lootsin, et Helps laseb mul täna hommiku pikemalt lesida, sest tunne oli üsna unine aga temal olid samad ootused minu suhtes ja vastupidavuslesimises jäin mina alla nagu ikka. Ajasin end Kaisu ergutushüüete saatel jalule ning ta vedas mind kohe rituaalselt maki ja siis kiigu juurde. Uut makki ta natuke pelgab veel, julgeb küll kõrvale keksima minna aga puutuda veel mitte.

Tegin siis hommikunärimiseks makarone hakklihakastmega. Kui see valmis siis asjatasin Kaisuga kuni ülejäänud olevused ka end ajapikku jalule ajasid. Siis jätsin Kaiuka nende hoolde ja läksin lauda juurde.

Tänane päevaplaan oli hommikupoole käia ära Palamuse laadal ja lõunast siirduda siis Põltsamaale kartuleid võtma. Alguses teatas mammi, et tema ei tule laadale aga kui me sealt läbi põikasime, et talle piima viia ja kaisu nukukäru ära tuua, siis oli ta juba tulija. Paps oli nimelt paar “saarlast” konsumeerinud ning siis keeldunud temaga koos aiamaale mulda tuhnima minemast ja mammi vihastas ta peale.

Autoderivi, kes parkimisjärjekorras seisid oli ligi kilomeeter. Ma Kaisuga ei viitsinud seal uimerdada ning me hüppasime masinast välja kui nad teosammul liikusid ning tips kukil kappasime rivist ette ja uudistasime niikaua isekeskis ringi. Päris palju tuttavaid hakkas silma. J0giga sai pikemalt kõneldud kuni Helps ja mammi järgi jõudsid. Nende kahega on muidugi võimatu kuskil kooserdada, sest kui nad lettiderivi ligi lasta, siis unustavad nad teised kaasasolijad ja me oleks pidanud kaisuga nel pidevalt silma peal hoidma, et mitte silmist kaotada. Kuna mul aga Kaisukal silma peal hoidmisega niigi tegemist, siis peagi rahvas lahutas meid üksteisest. Mina ei tea mitukümmend tuhat neid seal ringi sebis ja platsi suurus oli ka pea kogu Palamuse alev kogu täiega. Niisiis meie suundusime lastekummimajja kus sai hüpata ja sealt edasi vaatama loomi, koerakutsikaid, jäneseid, hamstreid, ponisid ja hobuseid. Siis otsisime miskit söögipoolist aga kõik asjaliku söögiga kohtades olid saja inimesega järjekorrad ning väikse elektrijänes-kaisuga ma mitte ei üritanudki seal seista. Seepärast haarasime mingilt letilt kahte sorti krõpse ning taandusime rohelusse neid näsima.

Siis teatas Kaiss, et ta tahab kommi ja me läksime kommijahile. Vetsu nähes sättis Kaiss jalad risti ning kuulutas, et piss tuleb. Kahmasin ta kaenlasse ja sööstsin käimlaterivi taha (sest ees oli metsik järjekord) ent jäin siiski hiljaks. Tips leotas püksid läbi. Aga varupüksid olid autos ja auto kolme kildi kaugusel, lisaks polnud mul vähimatki aimu kuhu nad selle parkisid ja võtit mul ka polnud. Egas midagi. Läksime riidelette läbi kammima ja suure vaevaga leidsime nii uued aluspüksid (3 tükki pakis, roosad, rohelised ja kollased ja igaüks ilusa pildiga). Siis kui ma aluspükste eest maksin, panin korraks Kaisu maha. Andsin raha ära ja vaatan ringi. Tips kadunud. Ja oligi kadunud. Jooksin kogu neetud lettiderivi siia-sinna läbi, ei midagi. Rahvast nagu muda, sellist jupatsit ei näe ju ka kuidagi. Lõpuks kui ma kaalusin juba mingi leti peale ronida ja rahva abi ja tähelepanu nõuda, märkasin et pisike põrguline askeldas ühe platsi peal. See oli selline plats kuhu oli pandud pudelid ja kui keegi viskas rõnga pudeli ümber, siis sai ta auhinna. Vat tips paigutas neid pudeleid parasjagu oma parema arusaamise järgi ringi. Ma jõudsin sinna samal ajal koos platsiomanikuga ja tõin vääniku ära.

Siis ühtede sõbralike venelannade käest saime ka sukapüksid ja nende bussi taga ka võimaluse riideid vahetada. Siis suundusime Kalevi kommilaeva juurde mis sealsamas kõrgus ja ostsime kauaoodatud kommikoti ära. Üritasime ka Helpsile helistada aga võrk oli pidevalt hõivatud. Kui pool kotti oli söödud, siis saime hetke kõnelda ja nende asupaiga teada. Suundusime sinna.

Kohtumispaigas oli muidugi ligi 3000 inimest ja trehvasime seal R-i, Urkyt ja R-i tibi ja Nelet, Kaisat, Remot ja veel hulga rahvast aga mitte Helpsi ja mammit. Lõpuks võtsin tipsi kukile ja traalisin kogu platsi läbi ja sain nad kätte.

Kõnelesin R-iga, et ta tuleks mõni õhtu läbi ja vaataks elektrisüsteemi üle. Tahaks selle siis lõpuks uue vastu vahetada.

Nu panime siis padavai minema ja viisime mammi ära ja korjasime Tõnuri ja Krissu peale ja kihutasime Põltsu põllule.

Müttasime seal kuni pool põldu sai võetud. Kaisule väga meeldis. Ta oli suur abimees ja oma pangega asjatas ringi ja korjas vahel mõne kartuli. Traktorit pelgas koledal kombel. Kui see jälle mööda põristas, siis puges kohe sülle. Aga muidu oli tal seal üks lähedase talu poiss seltsiks, kellega mängisid.

Enne kojuminekut loputasin tipsi Anne pool dušši alt läbi ja kodus sai ta kohe magama küüditud. Oli teine väsinud nagu narts. Ka ülejäänud kamp vajus kohe vooditesse siruli. Krissu viisime sorti ära. Ta on nüüd jälle omas kodus.

Ma pesin kiirelt nõud, käisin laudas, panin rotile lakka mürki ja istusin päeva lõpetuseks veidiks netti. Kuulsin, et ka meie kodumaa kaugemates paikades on inimesed ööhulkurlusega tegelema hakanud. Tore, et teisedki kena öist aega ja ilu mööda und maha joosta ei lase : )

Magama läksin kell 12 nagu endale lubanud olin.