<>26. august 2005, reede

<>Tööl oli õige vagane päev. Lõunaks tuli rahvas linna ja käisime Sinu Pubis söömas. Kaiss nagu ikka vallutas kohe liumäe ning Kaido või mina olime vaheldumisi seal teda valvamas. Peale lõunat astusid Helps, Kaiss ja Kaido mul töö juurest läbi ja umbes samal ajal tegi ootamatu kontrollreidi ka peadirektor isiklikult Tallinnast, kohalik juhataja sabapidi kaasas. Ausalt öelda ei olnud ma nende visiidi üle eriti rõõmus, just selle üllatusmomendi ja ootamatuse tõttu ja hiljem takkajärgi mõeldes olin vist ka suts ebaviisakas. Istet ei pakkunud, seisin neil nina all käed puusas… mnjah. Ütleme, verbaalselt olin teretulemast aga kehakeel näitas muud. Märkasin seda poole pealt ka ise ja võtsin vähe lahkema poosi sisse.

Peale tööd tulid Nele ja Raido, kes Iirimaalt tagasi kodumaal käimas olid korraks läbi. Kaiss sai suure kotitäie maiustusi mis ma kohe köögikappi peitsin (nüüd on tal jõuludeni magusatagavara olemas) ja kleidi. Kleit on talle tõsi küll väheke suur aga küll ta sinna sisse kasvab. Muljetasime päris mitu aega. Raido läheb peale pulmi 5. päeval tagasi ja Nele kuskil oktoobris talle järele. Vaheajaks vist. Nad olla oma pulmareisi juba ära teinud. Ronisid seal mägedes kuskil.

<>Õhtul oli trenn. Sadas ja rahvast oli suht vähe, 10 inimest aga see-eest andsid kõik himuga pihta. Peab tunnistama, et ka noored jüngrid 10-13 aastased, on arenenud päris heale tasemele. Ma mõtlen siinkohal eriti just lahingujulgust. Varem avastasid ennast tihtipeale üksi keset lahingumöllu. Väiksemad olid kõik esimese mõõgalöögi peale jooksu pannud. Siis aga sai sunnitud neid edaspidistes kokkupõrgetes etteritta ja ähvardatud, et taganemise korral löön nad ise maha. Ja nüüd tungivad ka endast kolm pead pikemale vastasele südikalt peale ja võitlustehnikagi on piisavalt eesti keskmise larpari tasemel. Nii mõnelgi aga veelgi parem, sest paljud käivad kohal iga kord, 2 korda nädalas ja metsatrennid kestsid meil vahepeal 7-23, 24-ni. Nüüd kooliajal tuleb trenniajad muidugi ümber vaadata. Ausalt öelda mina läheksin nendega vabalt kasvõi VG omadele vastu. Trägun muidugi ütles seepeale, et VG vastu nendega minna ei ole mõtet, visnad teevad ju lahingus sohki ja ei loe sissesaadud lööke.

<>Kadikas tegi trennis ka hulga pilte ja mõtlesime, et kuna me niikuinii kõiki isandaid ühel ajahetkel korraga tõenäoliselt kokku ei saa, siis hakkame iga trenn väikseid ühispilte tegema kuni kõik on jäädvustatud.

Jumalast lahe vikerkaar oli kui vihm vahepeal järgi jäi. Hästi jäme ja tohutu suur. Algus läks otse püstloodis taevasse ja teine ots kadus meie maja korstnasse.