24. august 2005, kolmapäev

Täna oli jälle udu. Hommikud hakkavad minema sügiseselt kargeks, kuid päevad on veel soojad, nii et kui mingit tööd teha, siis peab särgi ikka maha viskama. Jama ongi, et hommikul tööle minnes on täpselt paras ilm, et mingi ürp õlgadele heita, kuid päeva ajal läheb nii palavaks, et tassi ürpi nagu juhm kaasas, selga ei saa panna.

Peale tööd sai boiler ära teibitatud ja silikoonitatud ja mingi aja pärast tööle lükatud. Nüüd on meil ka soe vesi kraanist tulemas. Ainult, et ühe keermevahe unustasin teipida. Poolpimedas arvasin, et see jubin on ühest tükist aga näe, nüüd tilgub. Eks peab mingi aeg veel lahti võtma aga täna ei viitsinud.

Mingi aeg helistas Die ja tahtis et ma tema ja mingi haige jalaga tüübi kassinurme veaks. Kuna ma polnud Kaisut päev otsa näinud, siis võtsin tipsi kaasa. Kohapeal selgus, et autossesoovijaid oli 4 ja nüüd nad muidugi ei mahtunud sisse. Kõik olid teel Kampaania 5-le mängule. Ma ise sinna ei lähe, sest tahaks natuke pere seltsis olla. Pealegi ei tundu eriti ahvatlev minna mängule kus mõni mängija on juba enne kohalejõudmist kõva auru all. Noh, sellel auru all tüübil tuligi valida jalgsiteekond Kassinurme, ehk see tuulutas ta pead väheke. Haige jalaga vennike läks temaga seltsi mõttes kaasa. Ju ta jalg siis ikka polnud nii haige.

Tagasiteel hakkas Kaiss näitama ilmselgeid märke, et ta ei ole autosõidust enam eriti huvitatud ja põrutasime siis kibedalt koju. Seal möllasime ja mängisime taga kuni saunaminekuni mööda aeda ringi. Helps ületas ennast ja tõmbas tolmuimejaga toad üle. Meie Kaisuga tegime sauna. Pärast läksime ja tegin talle seal õhtuse pesu ära. Oi talle meeldis vannis mürgeldada. Sain ise ka läbimärjaks. Helps vaatas toas niikaua "Monki" ja käis reklaamipauside ajal meid väisamas.

Tipsi magama panek oli ka omaette ooper. Tal on ju voodivõrelt paar pulka eest ära, et ta ise saaks sisse välja käia ja nüüd ta traaviski koguaeg sealt välja ja sisse. Lõpuks otsustas suurde voodisse, kust ma talle unelaulu laulsin pikutama tulla. Aga oli ikka nii energiat täis, et ei suutnud seal rahulikult olla. Lõpuks pidin ta tagasi kupatama ja seal rahunes alles siis kui pidi ise Sällule ja Mõmmile kutsalaulu laulma ja sellele keskendus. Laul, kuna ta laulis aint neid sõnu mis talle piisavalt olulised olid, käis niiviisi: "Pusle auh auh auh, Nuki auuu, auuu auuu, Bänso au au au, Viiu mjäääääu, mjäääu, Soku määä-mä-mä-mä, Kaisu (siinkohal kostis kiljumine)". Koerte hääled on muidugi igale koerale vastavad. Pusle hästi madalalt ja bänso kõige kõrgemalt ja närvilisemalt.

Üks magamajäämise rituaalidest on veel see: Kui tipsi on juba oma voodis, siis enne kui unelaulu saab hakata laulma, uurib Helps (või mina) : "Kas Mõmmil on silmad kinni?" Kaisu ütleb "Jah". "Kas Sällul on silmad kinni?" "Jap" "Kas Kaisul on silmad kinni?" "Jaa" ja ise pigistab siis hullult hoolsalt silmad kinni tegelikult samal ajal laugude vahelt piiludes.

Nojah. Teda magama pannes jäime ise ka Helpsiga magama ja ärkasime alles pool kaksteist. Siis käisin ma lauda juures ära ja seejärel saunas. Helps oli ennast selle aja sees lohistanud teleka ette magama ja kuigi ma keelitasin teda sauna minema, siis ei võtnud ta kuidagi jalgu alla. Mina siis kirjutasin päevaraamatusse sissekande ja lähen nüüd, kell 1.28 magama.