19. august 2005, reede

<>Täna oli kerge ärgata. No ma pole ju tegelt ammuilma nii kaua magada saanud. Kella 11-st seitsmeni hommikul. Viisin enne tööd veel Träguni Kassinurme, eile oli ta omal jalal tagasi saanud.

Töö juures olles vaatasin, et Melian ilmus msn-i. Ta on Ukrainast tagasi ja enda sõnul päikesest must nagu neeger. Rääkis mu ikkagi pehmeks, et ma Kassinurme mängule läheks, kasvõi paariks tunniks. Ta on seal mu õde. Ütlesin, et ok, paar tundi teeme ära, siis sureb mu tegelane tähnilisse soetõppe ja pärandan oma tegemised talle. Ütles, et kohe paneb Tallinnast ajama, käib Tartust läbi ja siis meile. Lahe on vanu sõpru näha. Hea meelega võtaks mõne „Buckleri“ ja lobiseks taga maast ja ilmast aga kuradi larp segab ära. Pühapäeval kui mäng läbi, siis tõmbame me perega juba Tulka uue lapse presentatsioonile. Jääb ainult lootus, et Meliants ei talu peale Krimmi kuumust Eestimaa jahedaid öid ja tuleb näiteks lauba õhtu juba meile. Igatahes ma vihjan talle seda. Äkki hakkab isegi vihma sadama? See oleks küll tore :P

Hiljem:

<>Peale tööd kepsutasin koju ja tegime Tõnuriga kraaninurga lõpuni. Lõppfaasis jõudis ka Melian meile ja talle sai osaks suurepärane võimalus olla selle püha sündmuse juures kui kraanist esimest korda vett tuli. Kiitis meid ja ütles, et surve on sama hea kui linnas :P

<>Melian sai sõdalase kombel varustatud ja mina nõia õpilase kombel ning läksime siis Kassinurme. Üldiselt algus oli kahtlane. Er-Murazor oli algusbriifi ajaks juba paraja auru all ja loras seal ees maast ja ilmast. Ta oleks võinud selle kellegi teise hooleks jätta.

<>Pärast seda suundusime Rhudauri, karjääri. Lõin seal nõidadega kampa ja alustuseks pühitseti mind ära. See oli huvitav kogemus. Tundus igatahes, et nõidadeks olid inimesed, kes vähemalt osaliselt ka OG sarnase asjaga tegelesid. Laulud/joigumised/trummimängud tundusid üsna ehtsad. Panin nii mõndagi asjalikku kõrva taha, mida saaks edaspidi kasutada. Kõige huvitavam osa oli trummi alt läbi käia. Et vedelesin maas ja vanem nõiatar põmistas šamaanitrummiga minu kohal edasi tagasi. Seal kus trumm parasjagu pani õhuvibratsioon keha värisema ja täpselt selline tunne oli, et nüüd mingi tundmatu Vägi või jõud on mind enda valdusesse haaranud.

<>Seejärel vajus tegevus nagu veidi soiku ja kuna ka kellaaeg oli juba sobiv, siis otsustasin lahkuda koju ja teha teoks lubadus end see nädalavahetus välja magada. Teepeal astusin aga ka Fornostist läbi, et huvi pärast vaadata mis seal toimub ja trehvasin Ulmeguru, kes kase veeres selga toetas. Kuna meretagust rahvast iga päev ei näe ja mine tea kuna üldse jälle, siis sättisin end samuti pingiotsale ja lubasin endale tunnikese OG juttu. Kutsusin lõpetuseks Kalda-rahvast meile külla ja põristasin „Nightwishi“ saatel koju. Öö oli imeilus, täiskuu säras nagu ööpäike ja kahju oli ennast tuppa sulgeda. Sellega aga õhtu tegelikult ei lõppenud.

<>Imesin parasjagu endasse enne tuppaminekut veel niipalju öist rahu kui jaksasin kui helises telefon ja Guru teatas, et nad on Krafinnaga mängust välja visatud ja kasutaksid hea meelega ära mu äsjase küllakutse. Käisin toast läbi ja teavitasin sellest ka Helbet ning sain veelkord öist metsarallit nautida. Seekord „ Within Temptationi“ saatel. Lummav.

Selgus, et Er-Mur oli ennast lõplikult sassi joonud ja otsustanud näidata kes on majas peremees. Nagu öeldakse ühe õnnetus on teise õnn ja meil Helbega oli üsna huvitav õhtu(öö)poolik. Magama saime kuskil peale poolt kahte, aga kuna täpselt ei mäleta.