Ununenud söömavahe :)

Pean hakkama töö juurde lõunaks võileivapakki kaasa võtma. Täna oli nii kiire, et unustasin üldse lõunat süüa või miskit osta. Pool tundi varem läksin ohvriabist lõunale, tegelikult küll haiglasse reha meeskonna kliente üle vaatama. Seal läks kuni poole kaheni ja siis oli juba ohvris klient ootamas. Alles siis kui see lahkus, tuli meelde, et tahtsin midagi süüa ka osta. Aga kuna on vastuvõtupäev, siis ära käia eriti ei saa. Lippasin siis üle tee poodi kus hamburgereid müüakse ja avastasin seal, et olin rahakoti koju jätnud üldse. Õnneks ikka 10 krooni oli taskus ja sain kaks pakki küpsiseid.

Ja ega ma eriti ei viitsigi linnapeale sööma minna kui just Kaiss ja Helps ka linna ei tule. Parem võtan siia võileibu kaasa, muidu ostan linnast kiirelt mingeid saiakesi ja söön ikka siin. Kui soemaks läheb ehk viitsin linnas ka süüa aga külmaga ei kisu eriti ringi rändama. Tõsi, kui haiglast siia tagasi lippasin, siis võisin juba lahtisi hõlmu ja paljapäi tulla. Sutsu jahe oli aga kannatas ära. Päike sulatas räästaid ja puha. Nii et tasapisi ikka kevad roomab urust lagedale.

Nüüd ongi nii, et peab hakkama puudele mingit kaitsepolstrit ümber siduma. Päeval kuumutab koort ja öösel külmutab, temperatuuride vahe on ilge ja eks koor annab järgi. Võtan selle homme plaani. Pean minema sorti seal kliente külastama, et nende häda oma silmaga kaeda ja siis ei hakka hommikul kontorisse kõmpimagi, teen kuni kümneni aias omi asju.

Taustaks: Sara Noxx - Colder & Colder