Tere talv

Vaevlesin eile peavalu käes ja silmad tulitasid nagu oleks silmamunade asemel söed. Seetõttu ei tundnud ma mingit tahtmist koos Helpsi ja Kaisuga õue minna. Eile õhtul sadas laia valget lund ning oli pehme ja soe ilm. Tuulevaikne. Helps kihutas mind siiski majast välja, laadis Kaisu kelgule ja kihutasime kergel sörgil sorti. Tahtsime minna lumelinna mässama ja et Kaiss saaks seltskonnas olla. Sinna me ei jõudnudki. Qnni maja ees trehvasime üht noorikut koos 1,5 ja 4 aastase poisiga ja määrisime end neile kaela, laskmata neil oma teekonda jätkata. Tuli välja, et neilgi pole midagi tarka teha ja siis need kolm seal seltskonnatasid mööda teeäärseid lumekuhjasid ja poste ringi. Kaiss oli hirmus seltskonnalõvi ning kui me lõpuks tagasi koju hakkasime kappama kallistas ja patsutas omal initsiatiivil väiksema poisi läbi ja lehvitas tükk aega veel. Koduski ei tahtnud ta veel tuppa vaid asjatas õues ringi, pumpas vett, külastas koerakuuti, jooksis mitu korda verandale tiiru peale ja jälle õue. Lõpuks kui ta Pusle joogikaussi sukeldus läksime tuppa. Ta oli nii väsinud et isegi pesemaskäimine, igavene lõbuallikas oli seekord tüütu kohustus ja vajus niipea kui me lasime, magama nagu kott. Ma ise olin samuti läbi nagu läti raha, silmad olid veel hullemad aga peavalu kadus lõbureisi jooksul ära.

Tõin pärast tööd raamatukogust kaks vitsapunumise raamatut ja Carl von Klaussvitsi "Sõjast". Helps vaatas, et see vitsapunumine polegi eriti keeruline ja päris huvitav ja hakkas ka asja vastu huvi tundma. Ma ise jäin Carli raamatu taga magama ja Helps õiendas ise õueasjad ära. Poole kümne ajal kui ta õue läks küüditas mind diivani pealt minema voodisse.

Aga täna hommikul ärgata oli mõnus, puhanud tunne kohe. Tõsi, magasin sisse ja ärkasin alles 7.20 ning jooksin kohe tulistvalu loomade manu. Õues oli mõnus ilm, -4 kraadi.

Just enne kui nendega valmis sain ja tööle hakkasin lippama tulid mams ja paps Kaisut hoidma, sest Helps läks täna kooli.

Praegu on noorkuu, manamise aeg kus emotsioonid kõige rohkem kurja võivad teha.