Nonii, suured kevadpühad seljataga ja nettgi pühade puhuks tagasi tulnud, mis tähendab, et ka kodukanad saavad oma maile lugeda ja blogisid kirjutada. Üldiselt nagu ikka erilist pidulikkust meie majas ei leidunud, munadki tegime kähku küllaminekuks rutuga valmis. munade värvimisel oli suur abimees nii usin, et pidime teda pingpongi palliga ära petma, mis teiste munade juurde karpi sai pandud. Munad said värvitud sibulakoorte ja lõngaga ja oli täitsa kingitavad. Külas käisime mamma-papa juures, kus uhke pidusöök ja tõeline hotellimõnu ootas - lähed külla viskad külili, vanaemad-isad lõbustavad last, peagi pakutakse head paremat punutäiteks ja mõnu läheb edasi. Munadepõha puhul sai lapselegi selgeks õpetatud munakoksimine, mis tipnes lõpuks suures ekstaasis muna suure kaarega mahakoksamises. Mina sain aga väikese tagasilöögi oma munavärvimiskunstis, kui tuli välja et igasugune riidevärv ikka üks suht mürgine asi on, võttis ikka munasöömise isu ära küll, kuigi kõik lahkelt kinnitasid, et terve koorega muna puhul erilisi mõjusid ei ilmne.
Kodus aga olid Kaisu rõõmupäevad, issi tassis ta hommikul peale ärkamist (no nii 7-8 aegu) kohe välja, sai mudas müterdada, loomi sööta ja muid tähtsaid õuetegevusi asjatada. Vaheldumisi saime hommikuti ka magada, mis vägagi mõnusaks vahelduseks juhtub olema ja meie blogide peateema viimasel ajal ka millegipärast. Ise juba kahtlustan endalgi mingeid hulle tõbesid, juba neljas või viies kord pooleteise kuu jooksul haige, ja ikka nädalavehetuseti, vist on põhjus stressis ja korralikult väljaravimata tõbedes. Uus strateegia on oma perearsti erinevate laboratoorsete nõudmistega ahistada. Koolientusiasm on enda ning ka koolis õpetatava nõtruse tõttu täiesti kadunud, siuke tunne et jätaks hea meelega katki ja teeks kõike muud hoole ja armastusega. Sest kas pole veidi patoloogiline lugeda oma abikaasa mõtetest ja tunnetest poole kuu pärast blogis?! Ja juba tehtud intervjuud ootavad nädal ja enam plaanideks vormistamist, ja ega vist tänagi õnneks lähe. Pealegi on oodata tõsiseid kevadkatsumusi aia ja kõrvalhoonete kordasättimisel. UHH...
Lõbusamate nootidega jätkates: Kaiss avastas täna õhtul olles jõudnud oma väsimuslõbususe faasi uue mooduse kassiga nalja teha. See käib nii, et tuleb võtta moosine lusikas ja kassile süüa anda, kui ta aga vastu punnib, siis tuleb see talle maniskile määrida. See ja kiige alt läbijooksmine on vastupandamatud lõbustused enne magamaminekut.
Taustaks - näpitsate ja rõngaste kilks-kolks
pühapäev, märts 27
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
1 kommentaar:
Vaene kiissloom. Söödetakse moosiga ja puha. Meie oma lihtsalt vist lööks moosilusikat käpaga nii, et see moos ikka vastu vahtimist lendab, ning kaob isu igast jama loomale sisse toppida.
Postita kommentaar