Kukeseened ja öised suplused

Et kõik ausalt ära rääkida, pean alustama sellest, et köögis ootab mind mitmeid setmeid liitreid kukeseeni, mina aga siin püüan nende vaikset kiremist mitte kuulda ja mõnda maikuust uuemat elust kirja panna.

Kuumad ja vähemkuumad suvepäevad vapralt mööda saadetud, on nüüd aega nende üle järele mõelda ehkki mis siin ikka enam mõelda...

Puhkuse esimene ja viimane nädal olid nagu ikka kõige tegusamad. Esimene nädal algas vapustavalt pika ja lasterikka Soomereisiga, mille jooksul külastas Karupere delegatsioon Edat ja tema toredat perekonda nende supervaatega korteris Helsingis. Selle reisi juurde kuulus kõikvõimalike ühistranspordivahenditega liiklemist, alustades taksost, trammist, trollist lõpetades laeva, rongi ja metrooga. Lapsed olid väga häppid, mida selgelt tõestas nende otsustav keeldumine igasugusest puhkusest enne kui laev kell 00.00 Tallinnasse saabus. Tänud siinkohal Ingele, kes eneseteadmata sellise seltskonna endale külla ja reisile kaasa kutsus ;)

Siis tulid sellised vaiksemat sorti üritused nagu võidupühaparaad nato hävitajate ja kontsadel kaunite kodukaitsjatega. Sellele järgnev laat ja õige vagane jaan Moori juures; kus said alguse ka sellesuvised ööujumiste traditsioonid (väidetavalt külm-külmas vees). Muide see, et jaaniõhtu oli vagane, oli kõigile sel päeval osalenutele vaid naudinguks ma ütlen. Sest alates nende hävitajatega ja lõpetades laadameluga, vajasid kõik osapooled vaikset tegutsemist värskes männiõhus :)

Oma kõhu vormishoidmiseks sai kohe jaani jätkuks käidud kõhutantsulaagris koos Karluti ja Moorikesega. Sealsed trennid panid keha mõnusalt liikuma ja tagatipuks tuli avalikult võõraste sulgede sädeluses ka kõhtu õõtsutada. See oli keha virgastav ja uus kogemus, mille kordamise vastu mul järgmisel aastal mitte vähimatki pole :)

Ühe täiesti ootamatu nädalavahetuse seiklusena sai käidud üht metsatalu valvamas koos ärevusttekitavalt raseda Soliga, kelle isiklik ihuautojuht mul õnnestus olla. Seal juhtus ka ilmvõimatu - minust sai lisaks 24-tundi-valvur-autojuhile ka koristusmaniakk?? Ainuke seletus sellele täiesti tavatule käitumismustrile on, et see oli lihtsalt väga armas ja väga hea sisulise korrastatusega maja, kus koristamine oli lausa lust :) Igatahes kuulusid sinna nädalavahetusse metsikud koerad innaajal, kitspõrgulised ja kaks pesakonda lapsi rästikuohtlikul pinnasel. See oli reis täis adrenaliini ja kultuurišokki, aga takkajärgi ikka väga vahva :)

Puhkuse lõpetasid 2 võimast laagrit. Üks oli skautide-gaidide suurlaager Tähemetsa, kus sai viimase piirini leelotatud ja näppe liigutatud, lisaks väiksed öised ujumised ja saunad. Selle eest tuleb tänada Manni, kes uskus meie kaasasündinud võimesse igas olukorras ja kõigile meelepäraselt regilaulda. (Loomulikult tänan ka kambajõmm Kajat, kes peale kolme tundi "päevakut" minu resigneerunud olekut nähes ikka ja jälle sujuvalt eestlaulja rolli üle võttis ja mind asotsiaalsusest päästis :))

Ning rosin minu suvises koogis oli Moorikese ja Kudzu korraldatud loovuslaager... Ohh ja õhh, mulle meeldib tantsida, ja kui selle juures veel samme ka meeles ei pea pidama.... Ühesõnaga 2 korda päevas 1,5 tunnised trennid olid mulle naudinguks, kui just otsest väsimusevärinat peale ei tulnud. Ja selle juurde kuuluvad pidevad metsajärveujumised, indiaanisaunad ja kauamängivad teadlased Pulli asulast :D Mega mõnus oli :)

Nüüd, olles end tööl tõeliselt puhkusest välja puhanud, olen käinud Tartus ööujumisel, osalenud tõsielulises seebiooperis, katsetanud kingituseks saadud rulluiske, ning mõelnud, et vajan hädasti mõnd kohalikku mõttekaaslast, kellega rullida, rattamatkata ja ujuda.

Järgmisena aga kohtume ehk Kuremaa järvelaeval või küüslaugufestil või minu kiireltläheneval "19092009"-l.