Kaarli sõnade tagavara täieneb minutitega. Paneks kirja mõned, mis on vahvad ja olnud juba tükk aega olemas tegelt. Need on notu ja jäntu, todu (kodu), Taisu (Kaisu), manasa (vanaisa), ja issi (tissi), ja palju palju muud. K-d on lihtsam öelda t-deks ja s-id ka ei tule eriti. Aga tundub, et juba hakkab vaikselt tulema juba sõnu meie moodi kah, kõigi oma k-de ja s-idega.
Kaisut huvitavad aga tähed ja raamatud ja kõige enam arvutis vinkide saatmine, isegi enam kui Jänkujuss. Täna käis kolme põrsakest teatrina vaatamas ja õhtul sain kümneminutilise kalli-musi-sülesistumise maratoni osaliseks.
Mina olen kaks päeva ära olnud mtü-de baaskoolitusel ja järgnevad kaks kuluvad lapsehoiukoolitusele, nii et õhtud ja hommikud on muutunud eriti armsateks oma putukate seltsis.
Tänases joogas katsetasime oma sisemise anuma jälgimist ning mulle tundus mu keha seestpoolt päris mõnus paigake ja huvitav kah, et mis seal siis veel. Sest iga uue harjutuse juures oli kehaanumal täiesti erinev kuju, kui seest vaadata. Mmmõnus. Aga poolturiseis oli väga ahistav, sest hingamine muutus väga vaevaliseks, nii et lõpetasin ruttu. Tegelt ehkki mul on ka mingi nohumoodi asi, oli ahistus hoopis kopsudes. Asenditest oli täna veel kotkas ja kobra (kah raske hingata), poolkala, laud ja mõned venitused. Kõige selle juures jälgides oma sisemust ja selle muudatusi ning hingates pingeid anumast välja. Tänane jooga oli pingelisem kui muidu aga tundus tõhus (raskused ju mingi muutuse alguseks loodetavasti).

Ja üks suvesoe mustikameenutus külmvarvastele