Kaisu Ann: "emme millal me oma uude majja tagasi kolime ja mamma ja papa siia kolivad?"
emme: "me ei koligi, me nüüd elamegi siin, see on meie kodu, aga miks sa tagasi tahad kolida?"
K A: "sest siin on kõik niii teistmoodi"
vot nii, ja tegelikult ei ole tema käitumises peale pideva nänn nänni ja oma täisnimele kindlaksjäämise sõprade seltsis, kuidagi stressi märgata. ent see, et ta oskab oma soove sõnastada ja teab mida tahab, see on tegelikult hea ja loob usutavasti hea aluse kohanemisele.
Kaarel areneb aga iga päevaga nii kiiresti, et tema käitumise muutustest stressi välja lugeda on sama hea, kui kohvipaksult ennustamine. Täna värvis väljas suuremate lastega kriidipilte, lennutas lohet, õppis selgeks autohääle ptrrr ja sõitis unekombes oma punase autoga mööda minu voodit. Uni ei olnud ka Kaisuka esimene eelistus, peale päev otsa lasteseltskonda, nautis ta õhturahu köögiaknal maitseainetopsidega muumitrolle ja Peeter Paani mängides. Et tegelikult oli minu tudujutt neile üsnagi segavaks faktoriks tänasel vaiksel õhtul. Nüüd õnneks juba magavad mõlemad tunnikese ja mina plaanin raamatuga vanni ronida. Mmmmmm....
teisipäev, mai 1
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
2 kommentaari:
Tegelikult on see lausa müstiline, kui palju vaba aega tekib, kui majas pole meest. Meie pereisa pika komandeeringu ajal suutsin kolme lapse, kolme kodulooma, maja korrashoiu ja kütmise, töölkäimise ja raseduse kõrvalt raamatuid lugeda, filme vaadata ja meie kodu pole iialgi nii korras olnud kui siis. Aru ma ei saa, kuidas see ometi võimalik on?
See on fantastiline kui loovad on lapsed. Vaatasin minagi kuidas Kaisu Ann maitseainetetopsidega mängis ja igale neist oma rolli kätte jagas. Mõnus näitemäng aknalaual tegi selgeks mis ja kes on hea ja kuidas, millal ja mida peab tegema. See oli nagu harjutus. Ka meie nn "suured inimesed" võiksime enne millegi alustamist selle lihtsalt läbi mängida. Tore oli vaadata printsessi, kes malbelt naeratas ja Kaarli pea langetamist, et printsessi musi saada ja talle kalli vastu teha ning siis kiiresti ära minnna, esimesed sammud nats kõhklevad ja iga järgmine kiirem, et peaaegu jooksuga uue huvitava asjani jõuda.
Ikka rõõmu soovides.
Postita kommentaar