Oma öist toimetamistuuri tehes avastasin väljast matkalõhna. MInu aastaid kasutuna tolgendanud rändurivaim ja eriti selle jalad, hakkasid hirmsasti sügelema selle peale. Tuleb vägisi välja mõelda plaan, kuidas saaks koos pudilastega kuskile väiksele matkale minna. Lapsed on praegu muidugi nagu tuntud lastelaulus:"lapsed on kui vangis istund, pole ammu murul käind". Aga lootus on, sest Kaisuka köha on väikeste õhtuste ja hommikuste köhahoogudeni taandunud, Kaarel muidugi on oma tekivihkamistaktikaga end üha uuesti ja uuesti külmetanud, nii et tunnene end ikka jälle väga süüdi. Eriti keeruline oli olukord Põltsamaal, kus vammustega tuli palavik mitmel ööl, sest lihtsalt kamin töötab väga hästi, aga ilma vammusteta (ja tekita nagu hommikul selgus)sai siiski külm ligi. Nüüd jätkame jälle usinalt koduste ravivahenditega.
Mu väiksed sõbrad saavad aina paremini kahekesi mängitud, eriti oli seda näha Põltsamaal, kus puuduvad mänguasjakuhjad, st pole millegi pärast kakelda ja samas ka tuleb ennast kuidagi siiski lõbustada. Ja nende lõbutsemine seisneb enamasti üksteise järgi käputamises, koos käest kinni kõndimises, üksteist ahvides häälte tegemisel jms. Muidugi tekivad tihti ka tunded, et see on minu asi ja ma tahan seda ise teha ja SEE ON MINU EMME. Tuletan endale vahelduseks meelde, et see, millised mu lapsed on praegu, on minu poolt neile kaasa antud ja õpetatud, nii et kurtmine on mõttetu.
Maailma parimate parimad hetked:
Kaisu: - emme, kas see müts sobib mulle? (endal pähe venitatud Kaarli tuukrimüts)
- tahan endale ka üleolevaid ripsmeid (üritab välja meelitada ripsmetuši kasutamisõigust)
- aprillinaljaks Kaisule oli lendav siga, aga tema lähenes asjale loominguliselt ning väitis veel pool tundi hiljemgi, et ta akna alt juba natuke kuuleb "jöhkimist". Õhtul aga luuletas ta juba hoolega, ning pobises oma ette igakord "aprill"
- parte jõe peal vaadates lagistasime mõlemad südamest nende püstpepuse söömisviisi üle
- lõpuks aga meenutus sellest, kuidas pärast mitmetunnist poeretke, kus Kaisu oli kaasas, Kaarel aga vanaisaga kodus, saime mõlemad Kaisuga Karlutilt tõsise kallistuse tagasi tulemise eest. Siinkohal on oluline arvestada, et enamasti Kaarel pigem pelgab Kaisu karmikäelisi armastusavaldusi.
Ja neid kalleid hetki on täis kõik päevad, lihtsalt kõik ei talletu.
Viva la vita
teisipäev, aprill 3
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
7 kommentaari:
Kas olete proovinud beebide tudukotte - siuksed lukuga asjandused, nagu suures kotid, ilma varrukateta, kus laps saab paljaste jalgade magada. Laps ei saa end kuidagi paljaks ajada ja ei hakka külm, sest kotis tekib soojabarjäär. Meil on kaltsukast ostetud üks suuremat sorti (sees nr 68-80)kott, mida me hetkel ei kasuta (meil on neid nimelt mitu), aga Kaarel on ju pisike ja kompaktne mehike, vast mahuks ära. Kas tahaksite proovida?
kui sa lahkelt pakud, siis võiks küll, ehkki ta saab seda täiega vihkama ma usun :)
Kuidas ma saaksin Sulle selle saata?
ma arvan, et seltsimees abikaasa läbi oleks hea mõte, ma räägin temaga ja sinu number peaks mul ka olema :)
Hästi, jään siis ootama! Kui Sul numbrit pole äkki, siis saada mulle meil.
meie siputajad said nii ja ainult nii külmetamisest priiks. Esmane protest asendus peagi selle asjandusest vaimustusse sattumisega ja ma pidin jalaotsa lahti lõikama, et lapsed ka kasvades selle sees magada saaks :D
Vanaema Weatherwax
Nu ma juba lugesin siit :P Mul vist on su nummer. Kohe proovin.
Postita kommentaar